DILI, 06 marsu 2024 (TATOLI)— Fundu Nasoens Unidas ba Populasaun iha Timor-Leste (UNFPA) asina nota entendimentu ho Governu Japaun kona-ba projetu estabelesimentu sentru kuidadu emerjénsia obstétrika no neonatal báziku iha sentru saúde komunitáriu sira iha Timor-Leste.
“Lori UNFPA nia naran, ha’u sente orgullu tebes tanba bele marka prezensa iha serimónia asina nota entendimentu entre UNFPA no Governu Japaun ba Projetu Estabelesimentu Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétrika no Neonatal Báziku (KEmONC-Baziku) iha Sentru Saúde Komunitária sira”, Enkaregada Reprezentante UNFPA iha TL, Domingas Bernardo, informa iha hotel Timor, ohin.
Nia dehan, Timor-Leste enfrenta dezafiu ne’ebé signifikante tebes iha área Saúde Materna no Neonatal hanesan taxa mortalidade materna no neonatal ne’ebé aas kuaze pursentu 68 husi inan mate, hetan ona kuidadu antenatal, indika katak lakuna iha kualidade servisu no asesibilidade kontinua eziste.
“Partu iha uma sei aas 48% kada tinan, iha inan isin rua kuaze rihun haat nulu (40,000), maizumenus 15% bele akontense komplikasaun, tanba ne’e persiza tebes atu hadia servisu ne’ebé esensiál sira”, nia afirma.
Nia esplika, esforsu barak mak halo ona, atu redús taxa mortalidade maternál no neonatal, maibé númeru sira-ne’e kontinua fo hanoin atu tau nafatin nesessidade ba servisu kuidadu saúde ne’ebé di’ak liuba inan isin rua no bebe-foin-moris.
Ministériu Saúde, iha 2015, lansa ona programa EmONC, ho kolaborasaun ho UNFPA, UNICEF no WHO, ho objetivu atu hadia kuidadu saúde materna no neonatal liuhosi kapasitasaun ba profisionál saúde iha kuidadu servisu emerjénsia obstétrika no neonatal iha sentru saúde komunitária no hospitál sira, ho objetivu jerál atu redús mortalidade materna ba menus 70 husi bebé-moris rihun atus ida (100,000) bazeia ba indikadór sira husi metas ba dezenvolvimentu sustentavel.
“Governu konstitusionál da-sia reafrima ninia kompromisu ba kobertura saúde universal no atu haforsa kuidadu saúde primária hodi asegura pursentu hitu nolu (70) husi inan isin rua, sei simu kuidadu antenatal, dala haat durante isin rua”, nia informa.
Nia dehan, Pursentu 80 husi partu ka tur ahi hetan atendimentu husi pesoál ne’ebé treinadu no kualifikadu. Pursentu 90 husi inan postpartum simu kuidadu post-natal semana rua no depois partu.
“Implemetasaun planu asaun melloramentu EMONC (2015) nian, implementa ona maibé neneik, treinamentu, protokolu klíniku, sentru BEMONC 4). Ohin loron, ita hotu mai asiste serimónia ida-ne’e, ho tulun husi Guvernu Japaun, ho intervensaun save sira husi projetu ida-ne’e, sei haforsa kapasidade fasilidade saúde 20, maternidade 20, iha munisípiu 12 ne’ebé sei eleva sira nia nível sai sentru BEmONC (sentru kuidadu emerjénsia obstétrika no neonatal bázika) atu fornese servisu kuidadu saúde materna no neonatal ne’ebé komprensivu no integradu ba inan feto sira”, nia subliña.
Elevasaun ba sentru saúde komunitáriu 20 sei fó benefisiu ba 52% feto ho idade reprodutiva (15-49) (rihun atus ida liu) atu hetan asesu ba servisu saúde seksuál no reprodutiva ne’ebé ho kualidade, inklui kuidadu antenatal, pós-natal, servisu planeamentu familiár, detesaun kazu violénsia bazeia ba jéneru no partu atende husi pesoál saúde ne’ebé treinadu .
“UNFPA nia ekipa sei garante implementaun projetu ida-ne’e la’o ho di’ak no susesu. Hamutuk, ita sei servisu atu atinje asesu universál ba servisu kuidadu saúde ne’ebé ho kualidade no redús taxa mortalidade no morbidade materna no labarik iha rai Timor-Leste”, nia deklara.
Embaixadór Japaun iha Timor Leste, Tetsuya Kimura, dehan inisiativa transformativa ida-ne’e ho nia objetivu atu hatun mortalidade maternal/inan iha Timor-Leste, ne’ebé mak oras ne’e dadauk iha 195 kada 100,000 bebé ne’ebé moris. Inisiativa ba espansaun ida-ne’e sei implementa iha tinan tolu oin mai hó totál orsamentu millaun $7.5.
“Tarjetu direta ba feto ne’ebé ho idade produtiva hamutuk 117,620 no estimasaun ba feto isin-rua kada tinan hamutuk 20,616 ne’ebé hela iha área sentru saúde komunitária ne’ebé kobre munisípiu 12 iha Timor-Leste, projetu ne’e mós sei fó benefisiu direta ba populasaun besik 467,682 iha área refere”, etsuya Kimura esplika.
Durante tinan tolu, projetu ne sei atinje nia rezultadu hanesan tuir mai: dahuluk aumenta asesu ba kualidade servisu materna no neonatal liuhosi hasae kualidade iha sentru saúde komunitária ne’ebé selesionadu hodi bele fornese servisu komprensivu ba kuidadu emerjénsia obstétriku no neonatal báziku (KEmON-B).
Daruak, reforsa kapasidade fornesedór kuidadu saúde hasa’e koñesimentu hodi kapasita fornesedór kuidadu saúde sira hodi bele fornese kualidade servisu saúde materna no kuidadu neonatal ne’ebé di’ak liu.
Datoluk, enkoraja partu iha fasilidade saúde liuhosi komunikasaun ba mudansa sosiál no hahalok, enkoraja mós feto no inan isin rua sira bele hili parteira ne’ebé mak treinadu no utiliza fasilidade saúde ba partu, ho ida-ne’e bele hamenus risku partu iha uma.
Vise Ministru ba Fortalesimentu Instituisionál Saúde, Jose dos Reis Magno, dehan Governu Timor-Leste liuhosi Ministériu Saúde no ninia parseiru sira, liu-liu UNFPA, servisu hamutuk ho objetivu ida atu hatun mortalidade no morbidade inan no oan iha nasaun Timor-Leste, ho proporsaun ne’ebé aliñadu ho Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel.
“Haree ba Planu Asaun Melloramentu Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatal (KEmON) iha nasaun Timor-Leste, vizaun husi planu asaun ne’e mak la iha inan ho neonatu ida iha TL maka sei mate husi kauza mortalidade materna no neonatal preventavel ka tanba atendimentu ne’ebé tarde”, Jose dos Reis Magno informa.
Nia haktuir, partu hotu-hotu iha TL tenke hola fatin iha ka besik liu fasilidade KemON. inan hotu-hotu sei asesu fasilidade KEmON menus husi oras rua nia laran. Kuidadu ne’ebé fornesidu sei fó ho kualidade aas liu, husi fornesedór kuidadu ne’ebé kompetente, no disponivel iha oras 24 nia laran.
“Esforsu servisu hamutuk ho objetivu atu hatun taxa mortalidade inan no oan iha ita-nia nasaun laran hala’o ona liu husi inisiativa balun hodi responde ba mortalidade inan nian maka estabelesimentu Sentru Kuidadus Emerjênsia Obstétriku no Neonatal Báziku (BEmONC Center), implementasaun matadalan nasionál ba kuidadu antenatal no postnatal hodi melloria asesu ba kuidadu antenatal no postanatal ho kualidade, hasa’e kapasidade pesoal saúde sira iha servisu saúde inan no oan, no melhoria hahalok buka saúde relasiona ho asuntu saúde reprodutiva”, nai konklui.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva