iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

TLCE husu ME halo jestaun risku molok destaka profesór iha munisípiu

TLCE husu ME halo jestaun risku molok destaka profesór iha munisípiu

Diretor Ezekutivu TLCE, José Monteiro. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 28 maiu 2024 (TATOLI)–Diretór Ezekutivu Timor-Leste Coalition for Education (TLCE), José Monteiro, husu ba Governu liuhusi Ministériu Edukasaun (ME) bainhira atu destaka profesór sira iha munisípiu sira tenke halo jestaun risku.

“Iha artigu 57 hateten katak Governu tenke halo jestaun risku hafoin koloka ninia funsionáriu públiku ida hodi hala’o dezempeñu responsável, importante mak ita tenke uza sira-nia kapasidade inteletuál tanba sira pasa ona,” Diretór informa ba Agência Tatoli, iha ninia knaar fatin, Caicoli, tersa ne’e.

Nia dehan, Komisaun Funsaun Públika (KFP) no ME presiza tetu didi’ak destakamentu funsionáriu, liu-liu profesór sira.

“Kolokasaun profesór sira-ne’e ba área remota ita tenke konsidera risku sira-ne’ebé bele afeta ba dezempeñu funsionáriu ida nian. Tanba kuandu distánsia dook nia labele hala’o nia responsabilidade nu’udar manorin di’ak ida,” nia akresenta.

Aleinde ne’e, Governu seidauk iha polítika atu introdús uma ba profesór sira, tanba ne’e KFP tenke halo jestaun risku, maski estatutu funsaun públika ezije funsionáriu atu servisu iha ne’ebé de’it.

“Tanba ita-nia profesór sira halo termu aseitasaun ba juramentu ida-ne’e, katak sira prontu serví Estadu Timor-Leste iha ne’ebé de’it, tanba atu kontribui ba dezenvolvimentu ita-nia rain, maka profesór tenke prontu maibé iha munisípiu balun ne’ebé risku konflitu, entaun ita mós presiza kria kondisaun, nune’e bele garante seguransa no nia bele hala’o nia dezempeñu ho responsável,” nia akresenta.

Notísia relevante : TLCE rekomenda Governu hakbiit inspetór edukasaun garante implementasaun bolsa méritu

ME haree katak profesór sira iha kapasidade maka destaka iha munisípiu tanba estatutu KFP mak regula, maibé laiha regra ida hodi trata ketak funsionáriu ho kondisaun grávida ka oan nurak.

“Tanba ne’e kuandu sente ladi’ak, husu rejigna-an, tanba ligadu ho ita-nia moris sei la servisu ho di’ak,” Diretór tenik.

Biban ne’e, José Monteiro husu ME atu kria kondisaun tanba profesór sira-ne’e iha kapasidade mak halo destakamentu, nune’e atu uza rekursu umanu hirak ne’e tenke iha regalia balun ne’ebé bele ajuda sira.

“Ha’u hanoin Ministériu Edukasaun seidauk iha polítika atu kria kondisaun ba profesór maibé tenke iha regalia no ha’u hanoin foin mak tama, parese sei ba ne’ebá. Rekomenda ba Ministériu Edukasaun atu haree eskola ne’ebé profesór menus bele muda fali ita-nia profesór ne’ebé la konfortável, nune’e nia bele dezempeñu responsável ,” nia reforsa.

Nune’e, nia husu ME kria uluk kondisaun molok halo rekrutamentu nune’e bele kolola profesór sira iha fatin seguru no dignu hodi bele kontribui ba dezenvolvimentu.

Diretór Ezekutivu TLCE rekomenda no motiva profesór, nu’udar ajente Funsaun Públika nian tenke kumpre regra sira hodi prontu servisu iha ne’ebé de’it iha Timor-Leste, atu serví ba Estadu no rai ida-ne’e ba dezenvolvimentu nasaun.

“Iha-ne’e la espesífika ba kondisaun grávida, oan nurak no distánsia dook,” nia salienta.

TLCE konkorda ho desizaun PN

Iha sorin seluk, Diretór Ezekutivu TLCE, José Monteiro, konkorda ho rezolusaun Parlamentu Nasionál (PN), ne’ebé rekomenda pontu rua ba ME.

“Ha’u apoiu no konkorda ho desizaun polítika reprezentante Parlamentu Nasionál ba rekomendasaun rua. Halo avaliasaun dezempeñu uluk ba profesór sira hodi haree no hatene, keta balun foin tama iha tinan-2023. Entaun presiza halo avaliasaun no kuandu sira-ne’ebé hanorin tinan barak mak dezempeñu di’ak, ita bele fó kontratu ba sira,” nia rekomenda.

Tuir José Monteiro, ho desizaun ne’e mak bele solusiona problema antigu profesór sira, nune’e husu ME atu halo avaliasaun.

“Husu sira hanorin sá tinan no kuandu la prense ka dezempeñu ladi’ak, husik labele fó kontratu maibé tenke loke oportunidade ida ba sira hodi kompete ba vaga bolsa kandidatu tuir mai. Tanba iha haree vaga ba eskola sekundáriu jerál no tékniku vokasionál nian, ha’u hanoin bele fó oportunidade ba sira,”  nia dehan.

Iha sorin seluk, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, esplika ME reforsa razaun hodi la estende kontratu profesór kontratadu no loke vaga bolsa kandidatu hodi prienxe vaga mamuk 2.400, tanba atu implementa programa bolsa kandidatu bazeia ba alterasaun dahuluk dekretu-lei númeru 31/2023 kona-ba Estatutu Karreira Dosente, ne’ebé determina sistema rekrutamentu manorin foun, liuhusi programa bolsa kandidatu. Nune’e, ME emite diploma ministerial númeru 81/2023 ne’ebé regula rekrutamentu atu ingresa iha karreira dosente.

“Ministériu Edukasaun implementa bazeia ba dekretu-lei númeru 31/2023, ida-ne’e fó dalan hodi halo ida-ne’e, primeiru mak halo ingresu espesiál, profesór ne’ebé halo kontratu naruk ho Ministériu Edukasaun, pasu tuir mai Ministériu Edukasaun loke rekrutamentu pur méritu ba profesór no halo ona teste eletróniku, agora halo ona destakamentu munisípiu. Dekretu-lei ne’e rasik Prezidente Repúblika, promulga ona iha loron 31 maiu 2023,” nia akresenta.

Lejizlasaun ne’e hateten katak husi tinan 2024 ne’e ba oin sé mak sai profesór iha ME tenke tuir rekrutamentu.

ME fó sai prosesu integra iha bolsa kandidatu tenke ho baze ba avaliasaun koñesimentu no kompeténsia neʼebé previstu iha artigu 30 diploma ministeriál nú. 82/2023, 22 dezembru.

Aleinde ne’e, ME sei detemina medida tuir mai inklui períudu hodi kontinua halo abertura teste programa bolsa kandidatu seluk hodi kompleta vaga mamuk 2.400.

ME no KFP antes ne’e verifika ona dokumentu profesór kontratadu 5.009, neʼebé iha 4.089 elejível ba kontratasaun ba rejime espesiál no publika ona iha Jornál Repúblika. Profesór elejível atu hetan direitu ba rejime espesiál ne’e mai husi kada munisípiu no kada ensinu.

Jornalista      : Osória Marques

Editora           : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!