iklan

HEADLINE, KAPITÁL

MSSI atribuisaun kartaun NISS ba setór privadu sira

MSSI atribuisaun kartaun NISS ba setór privadu sira

MSSI atribui kartaun NISS ba setór privadu, iha salaun MSSI, sesta (07/06/2024). Imajen Tatoli/Cidalia Fátima

DILI, 07 juñu 2024 (TATOLI)—Ministériu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) liuhusi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS), sesta ne’e, hahú atribui kartaun Númeru Identifikasaun Seguransa Sosiál (NISS) ba setór privadu sira.

Ministra Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores. Imajen Tatoli/Cidalia Fátima

Ministra Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, esplika, kartaun NISS ne’e nu’udar empregadór ka traballadór sira-ne’ebé kontribui ba seguransa sosiál desde tinan-2017 to’o ohin loron, atu hatene kontribuisaun ba seguransa ne’e hira nune’e liuhusi kartaun ne’e bele hatudu katak sé de’it mak simu ona kartaun NISS maka sei la lakon sira-nia direitu.

“Ohin ita hahú tama ona faze produsaun kartaun NISS ba setór privadu sira, rezultadu produsaun kartaun ne’e bazeia ba deklarasaun remuneresaun husi entidade empregadór no traballadór ne’ebé rejistu iha sistema seguransa sosiál,” Ministra informa iha salaun MSSI, Caicoli, segunda ne’e.

Notísia relevante : Deputadu CNRT husu halo auditoria ba INSS

Empregadór ne’ebé durante ne’e rejista ba seguransa sosiál iha INSS hamutuk 5.175, ne’ebé la kontribui ona ba seguransa sosiál hamutuk 2.900, enkuantu 3.000-resin kontribui nafatin.

“Traballadór iha setór privadu ne’ebé kontribui ba seguransa sosiál ne’e hamutuk 69.326, ida-ne’e ita fahe ba parte rua, ida-ne’ebé la kontribui ona 34.000 no ativu kontribui ne’e hamutuk 35.00-resin,” nia relata.

Durante ne’e setór privada sira hanesan empregadór no traballadór ne’ebé kontribui iha segurasa sosiál iha mudansa signifikante tebes, ne’ebé iha tinan ne’e tanba referénsia anteriór husi tinan-2023 INSS hetan kontribuisaun husi setór privadu hamutuk $14.411.230 no iha janeiru to’o maiu 2024 konsege rekolla kontribuisan seguransa sosiál hamutuk  $6.663.053.

INSS prepara kondisaun atribui kartaun NISS ba setór privadu sira nu’udar konsiderasaun ida ba kontribuisaun husi setór privadu sira inklui baze identidade kontribuinte hodi rekere seguransa sosiál iha tempu oin mai bainhira sira reforma ka sira mate, família hanesan feen, laen, oan sira bele mai rekere sira-nia diretu ba subsídiu mate no pensaun sobrevivénsia iha seguransa sosiál.

“Tempu ohin loron ita tama ona faze dijitalizasaun, nune’e konsidera ba lei númeru 12/2016, 14 novembru, artigu 25, ne’ebé kria rejime kontribuitivu seguransa sosiál, katak ho inskrisaun ba sistema sosiál sei iha identifikasaun sá rejime jerál liuhusi NISS ne’ebé ho karakterístiku vitalícia (kartaun bele lori permanente to’o vida ramata,” nia dehan.

Prezidente Konsellu Administrasaun INSS, Arlindo Pinto. Imajen Tatoli/Cidalia Fátima

Iha fatin hanesan, Prezidente Konsellu Administrasaun INSS, Arlindo Pinto, hateten, objetivu atribuisaun NISS tanba sira-nia rekursu umanu kada fulan sempre hato’o deklarasaun remunerasaun mai institutu, tanba ne’e foku uluk ba setór privadu sira.

“Ba setór públiku sira ne’e etapa tuir mai, ita hasai ona sirkulár ba liña ministériu hotu-hotu atu fó instrusaun ba parte rekursu umanu atu kada fulan hato’o deklarasaun remunerasaun atu ajusta iha sistema hodi halo produsaun ba sira-nia kartaun NISS, maibé to’o agora ita seidauk hetan dadus remunerasaun husi liña ministeriál sira, entaun ita fó uluk ba setór privadu sira,” nia tenik.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!