OÉ-CUSSE, 20 Agostu 2024 (TATOLI) – Timor-Leste komemora, ohin, aniversáriu FALINTIL nian ba da-49 ho tema “Selebra loron 20 fulan-Agostu ne’e selebra FALINTIL nia luta, ne’ebé la diferente, maibé ida de’it. Ida-ne’e maka tempu ba reflesaun no mudansa!”
Iha ámbitu komemorasaun ne’e, Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espsiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), Rogério Tiago Lobato, hateten 20 Agostu 1975, nu’udar data importante, tanba momentu ne’e hakotu podér koloniál portugés sira iha Timor-Leste hodi hamoris Forsa Armada ba Libertasaun Nasionál Timor-Leste (FALINTIL), atu halo insurreisaun jerál ba forsa armada sira atu luta ba ukun rasik-aan.
“20 Agostu ne’e loron FALINTIL nian, mezmu Komité Sentrál FRETILIN halo proklamasaun ba insurreisaun jerál armada loron balun antes ne’e iha Aisirimou-Aileu, iha loron 15 Agostu 1975, maibé 20 Agostu ne’e mak konsidera loron FALINTIL nia moris. Tanba iha 20 Agostu mak ita hadau kuartél forsa portugéza sira iha Dili laran, depois hakotu podér polítiku koloniál iha Timor-Leste hafoin tinan 470 ukun ita”, Rogério Lobato relata iha nia diskursu iha selebrasaun loron FALINTIL, iha kuartél UPF Padimau, ohin.
Notísia relevante: Rogério Lobato: F-FDTL no PNTL tenke kumpre ierarkia no defende soberania nasaun
Tan ne’e, nia konta katak impaktu ukun husi podér koloniál ne’e, timoroan no patriota sira rihun mak mate. Iha 25 Abril 1974, militár portugés sira iha Portugál halo golpe Estadu hodi hatún tiha rejime ida-ne’ebé ukun Portugál ho ditadura kuaze tinan 50.
Revolusaun ne’ebé akontese iha Portugál fó oportunidade ba país irmaun sira hanesan Angola, Giné-Bisau, Mosambike, Saun Tomé no Prínsipe, Kabu Verde no Timor-Leste atu hetan dalan rasik ba ukun-aan, enkuantu Brazíl, koloniál boot Portugál nian independente ona iha 07 Setembru 1822.
“Ohin, Timor-Leste, Angola, Giné-Bisau, Mosambike, Saun Tomé no Prínsipe, Kabu Verde no Portugál sai ona país independente, ne’ebé ita hamutuk iha koloniál ida, ita hamutuk tanba ita-nia kultura barak mak sei hamutuk ho kultura Portugál nian”, nia lembra.
FOTO ATUÁL: Selebrasaun loron FALINTIL iha RAEOA ho misa no kari ai-funan iha tasi-ibun
Rogério Lobato hateten FALINTIL ne’e la’ós ema ida de’it mak funda, maibé mosu husi esforsu koletivu hahú husi soldadu to’o komandante.
“Soldadu barak mós kontribui ba fundasaun FALINTIL nian, maibé ita kuandu ba luta halo funu, soldadu sira tenke iha xefe, tenke iha komandante, nia mak iha oin, soldadu tuir nia, nia mak komanda funu atu tiru malu ho inimígu”, dehan.
Tanba ne’e, komandante sira-ne’ebé mosu iha loron 20 Agostu 1975 mak Hermenegildo Alves, José da Silva, Fernado Carmo, David Alex Daitula, Agustinho Espírito Santo, Manuel Soares, Joaquim do Nascimento, Sebastião Guterres Sarmento no seluk tan.
“Ha’u husu deskulpa, tanba labele temi hotu sira-nia naran, maibé ha’u hakruuk no fó respeitu, tanba iha funu naruk ida-ne’e, sira hela iha dalan klaran, sira mate, fó sira-nia vida atu ita bele moris”, nia relembra.
FOTO ATUÁL: Atrasaun F-FDTL iha ámbitu komemorasaun loron FALINTIL
Eis-Ministru Interiór ne’e salienta katak buat ida boot liu mak tenke rekoñese istória, konta faktu no la’ós argumentu.
Rogério Lobato salienta katak komandante ida bo’otliu ne’ebé lidera luta tanba nia matenek no nia estratéjia ne’ebé di’ak atu lori país ba ukun rasik aan ne’e mak Kay Rala Xanana Gusmão. “Ho nia matenek, halo mehi ida-ne’ebé Prezidente Nicolau Lobato, ho Fransisco Xavier do Amaral, sempre iha atu kore ita-nia povu husi atan”,
Nia relata katak iha luta ne’e mós, sira balun mak ho sorte no la mate mak hanesan Komandante Taur Mata Ruak, Lere Anan Timur, Falur Rate Laek, Sabika, Mau Nana, Aluc, L7, Coliati, Maubuti, Maukalu no komandante sira sleuk. “Imi mak sai ai-riin ba independénsia ida ne’e, bainhira ita luta iha tempu naruk atu kontra okupasaun inimigu”, nia realsa.
Iha biban ne’e, Rogério Lobato apela ba foinsa’e sira atu hametin patriotizmu, hadomi malu hodi kontribui ba prosesu dezenvolvimentu nasaun nian.
“Uluk 1975, ami sira-ne’e mesak foinsa’e hotu. Iha mumentu ne’e ha’u idade 26 de’it, maibé ho sentidu responsabilidade boot ba ita-nia rai, entaun ba joven sira-ne’ebé agora tuir ami sira-ne’ebé jerasaun tuan, tenke iha patriotizmu, katak hadomi rai ne’e, fó laran tomak atu serbí atu lori rai ne’e ba oin, tanba ita-nia maluk sira-ne’ebé mate ona, mate ho mehi ida katak sira-ne’ebé moris sei lori rai ne’e ba oin nafatin”, nia apela.
Nia fó ezemplu kona-ba Armílcar Cabral, lidér luta independénsia iha Guinea-Bisau, ne’ebé hateten “labarik sira mak ai-funan ba ita-nia revolusaun, ai ida ita kuda kuandu boot, nia funan mak iha sentidu rezultadu husi ai ne’ebé ita kuda”.
“Entaun ami ne’ebé hahú, ami kuda ai, agora jerasaun foun sira-ne’e atu tuir ami-nia dalan ho determinasaun no korajen. Agora ita iha demokrásia, ita-bele hanoin la hanesan, maibé ita-nia rai ne’e mak ita-nia inan, ita tenke hamutuk atu lori rai ne’e ba oin”, nia apela.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editora: Maria Auxiliadora