iklan

HEADLINE, SAÚDE

IMTSA diskute ho liña ministeriál kona-ba seguransa ai-han no nutrisaun

IMTSA diskute ho liña ministeriál kona-ba seguransa ai-han no nutrisaun

Maria Odete do Ceu Guterres. Imajen/Egas Cristovão

DILI, 23 agostu 2024 (TATOLI) – Forsa Tarefa Interministeriál ba asuntu Sosiál ka Interministeriál Tasforce For Social Afairs (IMTSA) diskute ho liña ministeriál kona-ba seguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste.

“Ha’u hanoin ita diskute ida-ne’e husi parte IMTSA ne’ebé responsabiliza iha grupu traballu nutrisaun ho seguransa alimentár, tanba ita hanoin katak ita-nia enkontru ne’e tenke regulár no kontinuasaun husi workshop ne’ebé mak hala’o ona, entaun prioridade Governu nian mak tenke hareee liu monitorizasaun, avaliasaun ba  nutrisaun no inseguransa alimentár nian iha ita-nia rain”, Koordenadora Jerál iha Interministeriál Taskforce For Social  Afairs IMTSA, Maria Odete do Ceu Guterres, informa ba jornalista sira iha JL Villa, ohin.

Nia dehan, objetivu hosi diskusun ne’e mak atu haree no aprezenta rezultadu monitorizasaun no valiasaun ne’ebé determina ona.

“Indikadór sira ne’ebé ita halo ona hanesan métodu ida-ne’e, ita bele sukat ita-nia atinjimentu ho atividade sira atu kombate má nutrisaun no inseguransa ai-han iha ita-nia rain, entaun ita mehi atu hasa’e produsuan ita iha ai-han naton ba ita-nia rain, saida mak ita presiza halo ba indikadór sira, ita tenke hasa’e prosudaun produtividade no mós halo luan ita-nia área agrikultura, buat sira ne’e hotu mak kontribui oinsá mak ita hetan ai-han ne’ebé sufisiente”, nia afirma.

Iha fatin hanesan, Vise Ministru ba Operalizasaun Ospitál, Flavio Brandão, dehan situasaun ne’ebé Timor-Leste enfrenta mak hanesan má nutrisaun no seguransa alimentár.

“Ita tenke kombate isu boot rua ne’ebé mak ita enfrenta no ita kontinua ko’alia kona-ba isu ne’e mak hanesan nutrisaun ho seguransa alimentár, entaun ida-ne’e importante ba ita oinsá interministeriál sira dezeña ita-nia planu atu ita kombate isu boot ne’ebé mak nasaun ne’e enfrenta. Se ita haree ba númeru ita iha númeru 47% má nutrisaun ita presiza responde”, Flavio relata.

Nia esplika, má nutrisaun 47%, la’ós númeru ida ki’ik, maibé númeru ida ke iha Ministériu Saúde haree katak ne’e isu jerasionál ida ne’ebé fó impaktu boot tebes nasaun ida-ne’e.

“Isu boot ne’e la’ós Ministériu Saúde de’it mak atu responde, maibé servisu grupu interministeriál no parseiru dezenvolvimentu sira ne’e importante tebes atu ita dezeña ita-nia estratejia hodi responde no mobiliza rekursu sira. Ita hotu konsiente hela, ita-nia resposta ba isu boot rua ne’e fragmentadu iha ministériu ida-idak, rekursu no finanseiru suporta sira, maibé fragmentadu sira ne’e bele resposta hosi servisu hamutuk ne’e hodi bele hetan rezultadu sira ne’ebé mak di’ak no fó duni resposta ba isu rua ne’e”, nia dehan.

Ministériu Saúde nia papel mak halo promosaun hanesan rezultadu ida hodi promove materiál nutrisaun labarik nian, maibé rezultadu hahan lokál produsaun nutrisaun ne’e Ministériu Agrikultura ho nia parseiru sira no oinsá hadia ambiente ba nutrisaun no seguransa ai-han hodi responde ba ema hotu nian.

“Isu rua ne’e nasionál, la’ós responsabilidade Ministériu Saúde de’it, maibé ne’e ministériu barak mak hola parte iha isu hodi kombate má nutrisaun no segurnasa alimentár ida-ne’e”, nia afirma.

Partisipa iha workshop ne’e, mai husi Ministériu Saúde, Ministériu Akrigultura, Reprezentante husi Banku Mundiál, World Food Program (WFP), Care Internasional, DFTA, UNMICS inklui pontu vogál sira husi Konsantil no sira seluk tan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!