DILI, 29 agostu 2024 (TATOLI)–Peskizadór Programa Monitorizasaun Sistema Justisa (JSMP, Ingles), J0sé Luís Sampaio, hateten setór justisa iha progresu boot, hafoin Timor-Leste restaura nia independénsia liuhusi konsulta populár iha 30 agostu 1999.
Politikamente Timor-Leste la’o dook ona, siginifika hafoin faze referendu, iha 2022 ne’e Timor-Leste sai Estadu independénsia no soberanu ida-ne’ebé hatuur iha konstituisaun ne’e iha orgaun soberania hanesan Prezidente Repúblika, Parlamentu Nasionál hanesan orgaun lejislativu, Governu no orgaun judisiáriu.
“Orgaun justisa nian iha nia komponente no estrutrura organizasaun hahú husi Tribunál, Ministériu Públiku ne’ebé iha papel prinsipál ne’ebé dedika ba ema ki’ak sira, ne’ebé apoia ema laiha kapasidade finanseira atu asesu ba iha justisa,” peskizadór JSMP, José Luís Sampaio, hateten ba Agência Tatoli, iha Colmera, kinta ne’e.
Nia esplika ezersisiu lubuk ida-ne’ebé Estadu halo hahú husi estabelese orgaun sira hanesan iha Polísia Nasionál Timor-Leste ne’ebé hala’o servisu kona-ba investigasaun kriminál.
Iha 2014, iha tan Polísia Sientifika Investigasaun Kriminál ne’ebé dedikadu ba krime sira ho natureza espesiál no kompleksu, no iha sentru formasaun jurídiku no judisiáriu ba majestradu sira no advogadu.
Timor-Leste iha tribunál regular ba kazu sivil no kriminál no Tribunál de Kontas atu halo auditória ba depseza Estadu nian no Komisaun Antí-Korrupsaun (CAC), falta de’it mak Tribunaá Militár mak seidauk estabelese, maibé sira-ne’e atu iha funsionamentu setór justisa nian.
Aleinde konstituisaun sai dokumentu ida boot no guia orgaun soberania hotu-hotu, Timor-Leste iha avansu seluk hanesan iha lei ne’ebé Estadu prodúz mak kodigu penál no sivil.
Dezafiu setor justisa mak intervensaun polítika
Iha sorin seluk, peskizadór ne’e aprezenta dezafiu sira mak konstituisaun RDTL preve ona kona-ba separasaun poder orgaun soberania sira-nian, maibé iha nafatin intervensaun polítika ba desizaun judisiál no iha mós prosesu julgamentu sei iha problema, tanba desizaun hotu-hotu ne’ebé foti iha lian portugés.
“Ita halo investimentu iha setor ida-ne’e, maibé ita lahusik atu tuir nia dalan própriu, interferensia polítika ne’e halo sira-nia kapasidade ne’e lakon no la goza sira-nia independénsia. Entaun, halo desizaun iha tauk nia laran, tanba ema boot balun tama iha klaran. Ida-ne’e, sira lakon autonomia no independente ne’ebé konstituisaun haruka,” nia esplika.
Nia sujere ba autoridade judisiária sira atu toma papel independente ba desizaun sira-ne’ebé foti tuir konstituisaun no lei sira, no akompaña polítika kada governasaun bele integra mós iha konseitu Estadu nian ba desizaun sira-ne’ebé sira halo.
Tuir nia, advogadu sira mós halo nia serbisu ho di’ak hodi esplika kauza husi desizaun juridika ba vitima no suspeitu ka kondenadu sira iha Tribunál. Ema balun hakfodak, tanba kle’ur tiha mak nia foin hatene lakon iha Tribunál.
Jornalista : Jesuína Xavier
Editór : Cancio Ximenes





