DILI, 24 setembru 2024 (TATOLI)–Asosiasaun Akadémika Estudantíl husi Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (AAE-UNTL) kestiona problema tolu ne’ebé estudante enfrenta hanesan infraestrutura, jestaun finanseiru no estrutura universidade.
“Asosiasaun Akadémika Estudantíl UNTL hanesan organizmu ida iha universidade ne’ebé konstitui nu’udar organizasaun estudante, ho nia misaun prinsipál atu defende estudante nia direitu no reprezenta estudante hotu iha UNTL hodi halo koordenasaun ho órgaun jestaun universidade, hodi buka solusaun ba problema sira-ne’ebé estudante sira enfrenta iha universidade. Ho misaun asosiasaun ne’ebé difine iha norma estatutaria, asosiasaun akadémika hamutuk ho estudante hola mós papél importante halo kontrolu ba funsionamentu universidade. Tanba ne’e, ita kestiona ba problema tolu ne’ebé akontese iha UNTL,” Portavós Asosiasaun, Jenia Filomena Lobo, hateten iha UNTL sentrál, tersa ne’e.
Problema infraestrutura hanesan saladeaula la sufisiente, ne’ebé problema ne’e akontese iha fakuldade Filosofia Siénsia Umana desde inisíu fakuldade eziste to’o agora.
“Saladeaula iha rua de’it hodi akumula estudante hotu iha fakuldade filosofia, nune’e situasaun ne’e perturba tebes funsionamentu aula iha fakuldade, kazu hanesan akontese mós iha fakuldade Siénsia Sosiál no fakuldade Edukasaun Arte no Umanidade, ne’ebé saladeaula la sufisiente no la garante funsionamentu aula ho efetivu,” nia akresenta.
Nune’e mós, laiha edifísiu própriu ba fakuldade Turizmu, ne’ebé situasaun ne’e difikulta tebes funsionamentu no atividade asosiasaun akadémika fakuldade Turizmu.
Situasaun hanesan akontese mós iha fakuldade Siénsia Ezatas, ne’ebé daudaun ne’e uza hela salaun iha INFORDEPE ba prosesu aprendizajen.
“Edifísiu fakuldade Agrikultura ne’ebé lokaliza iha Hera seidauk funsiona, maski edifísiu ne’e rasik hetan ona inaugurasaun husi órgaun universidade maibé to’o agora seidauk funsiona no iha parte seluk asosiasaun akadémika haree katak edifísiu ne’e rasik mós seidauk kompleta fasilidade ensinu no prátika. Edifísiu ba departamentu laiha, ne’ebé situasaun ne’e akontese iha fakuldade Agrikultura iha departamentu Siénsia do Solo, Floresta no Agro Pekuária ne’e laiha fatin ba funsionamentu administrasaun nune’e obriga estrutura hodi okupa haris fatin ba sala departamentu. Situasaun ne’e hatudu katak jestaun iha universidade la’o hakdasak no presiza tebes apoiu no intervensaun husi públiku,” Portavós asosiasaun relata.
Notísia relevante : Hahú novembru, UNTL esklui estudante nia naran husi tinan 2000-2012 iha sistema
Aleinde ne’e, laiha projetór difikulta prosesu ensinu aprendizajen, liu-liu matéria sira-ne’ebé presiza utiliza projetór.
“Kazu ida-ne’e profesór obriga estudante halo kontribuisaun liuhusi meiu (kobransa ilegál) hodi hola projetór. Odamatan haris fatin ladi’ak, situasaun ida-ne’e akontese iha universidade no to’o agora universidade seidauk rezolve no husik abandonadu, maski estudante sira kontribui ona osan liuhusi kaixa UNTL,” estudante ne’e konta tuir.
UNTL nu’udar universidade públika ne’ebé funsiona liuhusi fontes rua hanesan Orsamentu Jerál Estadu no kontribuisaun estudante liuhusi kaixa UNTL.
“Husi fonte rua ne’e asosiasaun akadémika ho estudante nota katak órgaun universidade prátika mal gastus, polítika ezekusaun osan kaixa la klaru, no iha indísiu partisipasaun ekonómika iha universidade,” Jenia Filomena, tenik.
Nia dehan tan, Asosiasaun akadémika preokupa ho ezekusaun osan kaixa UNTL ne’ebé konsideradu la transparente tanba asosiasaun estudantíl nota katak polítika finansa ba osan kaixa UNTL la klaru no tuir informasaun, órgaun universidade utiliza osan tuir sira-nia vontade.
“Mal jestaun ida-ne’e sai ona tradisaun a’at iha universidade ida-ne’e, iha ne’ebé estrutura universidade ezekuta osan tuir nia vontade no la benefisia ba estudante sira, no fim rezulta iha fakuldade sira nafatin enfrenta problema infrastrutura maski estudante rasik halo ona kontribuisaun kada estudante $20 ba edifísiu. Aproveita estájiu no peskiza hodi hetan osan, Asosiasaun akadémika ho estudante nota katak estrututura másimu fakuldade balun utiliza osan tuir nia vontade hanesan ba superviziona peskiza no estájiu ho intensaun atu hetan MOP $40 kada ema ida no la’o la tuir planu mak planeia,” estudante ne’e lamenta.
Asosiasaun akadémika preokupa mós ho polítika finansa ba osan kaixa UNTL tanba ezekusaun osan kaixa benefisia de’it ba grupu kiik-oan ne’ebé haksumik-an iha UNTL no laiha transparánsia ba estudante sira maski osan ida-ne’e kontribui direita husi estudante ba edifísiu, sansaun administrativa, almamater.
Asosiasaun akadémika preokupa ho viajen lokál ne’ebé iha tendénsia ba gastu osan boot. Tuir informasaun membru balun utiliza osan sein responsabilidade la kumpre prosedimentu finansa nian, ne’ebé hatudu katak órgaun universidade laiha responsabilidade ba osan povu no estudante.
Aleinde ne’e, estrutura universidade hanesan mákina hodi garante funsionamentu universidade ne’ebé hakesi ho baze legál universidade nian, maibé ba realidade estudante no asosiasaun akadémika haree katak estrutura universidade tenta proteje malu husi sala ne’ebé sira halo hodi sai anju sala laek iha universidade no tenta lori públiku no estudante atu nonok ba asuntu referidu.
“Estudante haree katak membru konsellu jestaun balun uza osan sein relatóriu no gasta tuir nia vontade maibé estrutura tenta ignora no asegura malu. Funsionamentu auditória garantia kualidade, estudante sira mós haree katak auditória garantia kualidade la funsiona no la halo nia serbisu ho di’ak, ho razaun ida-ne’e iha tendénsia atu haburas partisipasaun ekonómika. Estrutura universidade tenta proteje malu, kazu ida ne’e akontese mós iha universidade maske informasaun balun hatudu katak menbru konsellu jestaun balun halo falsifikasaun dokumentu hanesan relatóriu no viajen lokál sira, ida-ne’e nu’udar violasaun ida grave iha UNTL,” Portavós hato’o.
Tanba ne’e, atu sira ne’ebé prátika husi órgaun universidade nia ne’e Asosiaun Akadémika konsidera reitór ho nia aliadu aproveita universidade hodi atinje objetivu pesoál, liu-liu utiliza osan kaixa tuir nia vontade no halo universidade hanesan nia kompañia unipesoál Lda.
“Estrutura universidade inkapasidade, la hatene utiliza no jere rekursu finanseira ne’ebé kontribui husi estudante ba iha kaixa UNTL, maibé estrutura tenta aproveita osan kaixa UNTL hodi benefisia ba interese grupu ida nian. Reitór ho nia subordinadu sira inkapasidade la hatene jere orsamentu UNTL nian, ne’ebé rezulta dezenvolvimentu universidade nian la’o hakdasak ho razaun kuaze oras 24 ona maibé sei enfrenta problema infraestrutura, jestaun finanseiru no estrutura universidade nian,” Portavós haktuir.
Ho kondisaun hirak ne’e Asosiasaun estudante husi Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) halo kontrolu imediatamente por méritu no legalidade hodi prevene má jestaun no gastu inklui bele kombate irregularidade sira.
Estudante sira husu mós ba Parlamentu Nasionál (PN) hodi halo intervensaun ba Ezekusaun OJE ne’ebé aloka ba UNTL tanba laiha transparánsia.
Husu mós ba Komisaun Antí-Koreupsaun atu halo intervensaun imediata (investigasaun) iha UNTL tanba husi faktu balun hatudu katak iha indísiu forte ba partisipasaun ekonómika ne’ebé partisipa husi estrutura universidade no fakuldade.
“Ita rekomenda mós ba auditoria garantia kualidade atu ezerse nia funsaun loloos tuir lei no regulamentu hodi halo auditóriu ba viajen lokál no internasionál, inklui osan sira ne’ebé ezekuta husi membru konsellu jestaun. Ho erru ne’ebé universidade komete no prátika asosiasaun akadémika hakarak rekomenda ba órgaun superiór konsellu kerál UNTL uza nia kompeténsia hodi konvoka enkontru ho órgaun konsellu jestaun hodi aprezenta polítika finansa kaixa UNTL ho nia ezekusaun orsamentu no relatóriu ezekusaun públika iha transparente iha website universidade nian,” Portavós asosiasaun hato’o.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina





