iklan

SOSIEDADE SIVĺL

Rede ba Rai husu Governu altera lei-aumenta direitu propriedade ba feto sira

Rede ba Rai husu Governu altera lei-aumenta direitu propriedade ba feto sira

Organizasaun Naun Governamentál Rde ba Rai hala’o konferénsia imprensa. Imajen TATOLI/Jasuína Xavier.

DILI, 27 setembru (TATOLI)–Membru Organizasaun Naun Governamentál Rde ba Rai husu Governu no Parlamentu Nasionál atu altera kódigu sivil hodi aumenta direitu propriedade ba rai ba sidadaun feto iha Timor-Leste.

Membru Konsellu Rede ba Rai, Inês Martins, esplika dimensaun jéneru kona-ba direitu ba rai, dalabarak hatudu oinsá feto sira iha Timor-Leste hasoru dezafiu sistematiku sira hodi asegura pose ba rai.

“Rede ba Rai subliña nesesidade ba polítika inkluzivu ba rai ne’ebé proteje direitu feto no grupu vulneravel sira. Rede ba rai husu refora legál sira-ne’ebé rezolve lakuna sira iha Kódigu Sivil, partikularmente kona-ba feto sira-nia direitu ba rai hodi rekoñese katak lei atuál sira la proteje ho adeuadu feto sira iha kazamentu informál sira (koabitasaun la ho rejistu kazamentu ofisial),”  Membru Konsellu Rede ba Rai, Inês Martins, hateten ba jornalista sira liuhusi konferénsia imprensa, iha Faról.

Rede ba Rai dudu atu integra jéneru no inkluzaun sosiál iha polítika hotu-hotu relasiona ho rai no garante katak feto sira iha asesu hanesan ba propriedade rai no proseu foti desizaun kona-ba utilizasaun rai.

Inês Martins hateten, Rede ba Rai husu reforma no prátika legál sira-ne’ebé asegura feto sira iha asesu no direitu ba rai ne’ebé proteje direitu, grupu vulnerável sira iha asesu no direitu hanesan ba propriedade rai nian.

Membru konsellu ne’e reforsa, lei kona-ba rai ne’ebé kompreensivu no justu ne’ebé proteje direitu komunidade nian, partikularmente grupu marjinalizadu sira hanesan feto, labarik, ema ho defisiénsia, orientasaun minoritária, agrikultór eskala kiik no populasaun indijiena sira.

Tuir Rede ba Rai, asuntu protesaun ambientál, sistema tara bandu sai sustentável ba iha sosiedade ka populasaun no defende modelu dezenvlvimentu ne’ebé konsentra ba ema ka sentradu ba ema, labele husik ema ida ba kotuk. Dala barak Rede ba rai kritika projetu boot sira-ne’ebé dezloka komunidade.

Nia suejre ba Governu atu iha rezolusaun justu no mekanizmu restituisaun ba sira-ne’ebé mak hetan dezlokasaun ka lakon asesu ba sira-nia rai bei’ala sira-nian.

Rede ba Rai komprometidu atu monitoriza expropriasaun rai no garante tuir prosesu legál sira, partikularmente expropriasaun rai dalabarak mai husi Governu la tuir prosedimentu legál ne’ebé estabelese iha lei númeru 1/2003 no lahó konsulta ba komunidade afetadu, no sei halo asistensia legál no mediasaun.

Rede ba rai apela ba Governu atu introdús lejislasaun adisionál hodi proteje komunidade husi despeju forsadu, asegura fundu finanseiru ba kestaun rai no regula dezenvolvimentu imobiliáriu sira hodi prevene esplorasaun.

Rede ba Rai husu ba Governu atu hametin ninia kompromisu ba justisa ba rai liuhusi rezolve despeju administrativu asegura fundu finanseiru hodi rezolve disputa rai no asegura katak prosesu rejistrasaun rai justu no inkluzivu, partikularmente kona-ba feto no grupu vilneravel sira-nia direitu liuhusi titularidade ne’ebé serteza.

Advogadu Rede ba Rai, Júlio da Silva, hateten Timor-Leste presiza atribuisaun títulu ba rai Estadu no privadu.

“Ita Timor iha ona lei oinsá atu define rai Estadu no Privadu sira, tanba ne’e mak liuhusi prosesu ida legál mak iha liuhusi lavantementu kadastru. Hanesan ita-boot sira hatene katak tinan sira ba kotuk ita iha sistema kadastra no atribui ona primeiru títiulu, maibé em jerál seidauk iha títulu hodi atribui rai ba Estadu ka privadu,” nia hateten.

Jornalista : Jesuína Xavier

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!