Top

La’o Hamutuk rekomenda PDHJ hametin fiskalizasaun independente ba setór mineiru

Logotipu La'o Hamutuk. Imajen/Espesiál

DILI, 04 Agostu 2026 (TATOLI)-Organizasaun Naun-Governamentál (ONG), La’o Hamutuk, hato’o karta aberta ba Provedoria Direitu Umanu no Justisa, (PDHJ, sigla portugés) ho rekomendasaun sira atu hametin fiskalizasaun independente ba dezenvolvimentu setór mineiru iha Timor-Leste.

La’o Hamutuk rekoñese esforsu Governu no instituisaun relevante sira ne’ebé dezenvolve kuadru regulatóriu no promove transparénsia iha setór estrativu. Maibé, ONG ne’e subliña katak patrimóniu minerál Timor-Leste nian tenke jere ho responsabilidade públika no interjerasionál, la’ós de’it haree ba volume investimentu ka reseita.

“Dezenvolvimentu setór mineiru labele haree de’it husi investimentu, reseita ka empregu, maibé mós husi nia kapasidade atu proteje saúde publika no dignidade ema nian, rai no bee, biodiversidade, patrimóniu kulturál, meiu subsisténsia no direitu jerasaun sira iha futuru”, refere iha karta ne’e.

La’o Hamutuk hato’o sujestaun sanulu ba PDHJ mak hametin monitorizasaun independente ba prosesu konsulta públika iha setór mineiru; halo avaliasaun temátika kona-ba prátika Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM), Autoridade Nasionál Mineiru (ANM), Autoridade Nasionál Petróleu (ANP) no Autoridade Nasionál Lisensa Ambientál (ANLA); hametin asesu públiku ba informasaun; konsidera Free, Prior and Informed Consent (FPIC) nu’udar referénsia relevante; hametin independénsia regulatória no jestaun konflitu interese; hametin kapasidade no independénsia ANLA.

Rekomendasaun sira seluk inklui garante partisipasaun inkluziva; hametin mekanizmu reklamasaun no reparasaun; promove fahe benefísiu transparente no auditavel; fasilita diálogu no koordenasaun institusionál.

“Transparénsia, asesu ba informasaun, partisipasaun públika no protesaun direitus umanus la’ós obstákulu ba dezenvolvimentu; maibé nudár kondisaun esensiál ba dezenvolvimentu ne’ebé sustentável, responsavel, inkluzivu no justu”, karta ne’e dehan.

La’o Hamutuk mós deklara prontu atu fahe dokumentasaun no evidénsia ne’ebé rekolla liuhusi monitorizasaun no análize, no prontu atu kontinua diálogu konstrutivu ho PDHJ no instituisaun relevante sira.

Organizasaun ne’e konsidera importante atu distingi entre sosializasaun no konsulta públika efetiva. Tuir ONG ne’e, konsulta labele limita de’it ba enkontru formál ka lista prezensa, maibé tenke garante partisipasaun feto, joven, agrikultór no utilizadór rai.

Aleinde ne’e, husu ba autoridade kompetente sira tenke publika dokumentu kona-ba lisensiamentu, Avaliasaun Impaktu Ambientál (EIA), Planu Jestaun Ambientál (EMP), risku sosiál no ambientál, planu dezmantelamentu, garantia finanseira no mekanizmu reklamasaun.

“Kazu atividade perfurasaun husi Timor Resources iha Kovalima ne’ebé hatudu nesesidade atu hametin transparénsia no akuntabilidade, liuliu bainhira atividade sira bele afeta saúde públika, bee, rai no meiu subsisténsia komunidade”, katak.

La’o Hamutuk preokupa katak atividade estrasaun no prosesamentu minerál, partikularmente bainhira envolve substánsia tóxika, metál pezadu, substánsia kímika ka rezíduu perigozu bele hamosu risku ba bee, rai, ekosistema, biodiversidade, produsaun agríkula no saúde públika.

Iha kontestu mudansa klimátika no tranzisaun globál ba enerjia ne’ebé menus emisaun, Timor-Leste presiza avalia dezenvolvimentu setór estrativa husi perspetiva naruk, ho atensaun ba diversifikasaun ekonómika, reziliénsia klimátika no justisa interjerasionál.

La’o Hamutuk mós alerta risku potensiál kaptura regulatória bainhira instituisaun ida iha responsabilidade atu regula no fiskaliza atividade estrativa, no iha tempu hanesan iha papél atu promove investimentu. Tanba ne’e, organizasaun ne’e rekomenda atu hametin separasaun funsaun entre promosaun, lisensiamentu, regulasaun, monitorizasaun no fiskalizasaun.

Kona-ba ANLA, ne’ebé kria liuhusi Dekretu-Lei Númeru 41/2022, La’o Hamutuk konsidera katak instituisaun presiza iha kapasidade téknika, rekursu umanu no independénsia sufisiente atu halo avaliasaun rigoroza no imparsiál.

Konstituisaun RDTL garante liberdade espresaun no informasaun, liberdade imprensa no komunikasaun sosiál, no direitu ba ambiente saudável. Lei n.º 7/2004 mós atribui ba PDHJ kompeténsia atu halo investigasaun, fiskalizasaun no hato’o rekomendasaun kona-ba violasaun direitu umanu no boa governasaun.

Aleinde ne’e, Timor-Leste mós ratifika Paktu Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosial no Kulturál (ICESCR), ne’ebé obriga Estadu atu respeita, proteje no kumpre direitu umanu sira ne’ebé paktu ne’e garante.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!