iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Profesór 684 rekrutadu husi bolsa kandidatu faze daruak simu pose

Profesór 684 rekrutadu husi bolsa kandidatu faze daruak simu pose

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, Prezidente KFP, Agostinho Letêncio inklui entidade relevante seluk partisipa iha serimónia termu aseitasaun pose husi programa bolsa kandidatu faze daruak, iha salaun Ministériu Finansa, Aitarak-laran, sesta (04/10/2024). Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 04 outubru 2024 (TATOLI)— Profesór hamutuk 684 ne’ebé rekrutadu husi vaga bolsa kandidatu faze daruak, sesta ne’e, rona aprezentasaun simbólika dokumentu dijitál husi termu aseitasaun, halo juramentu no simu pose.

Serimónia ne’e akompaña direta husi Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus inklui Prezidente Komisaun Funsaun Públika (KFP), Agostinho Letêncio inklui entidade relevante seluk.

Profesór hirak ne’e sei destaka iha Ermera 221, Bobonaro 91, Liquiçá 62, Manatuto 46, 41, Viqueque 39, CAFE 34, Aileu 27, Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-cusse Ambeno (RAEOA) 27, Manufahi 25, Baucau 24, Covalima 15, Lautém 10 no Dili tolu.

Biban ne’e, PM Xananan iha esperansa boot ba profesór sira tanba konsidera misaun edukasaun ne’e boot liu misaun sira seluk, hodi eduka no motiva estudante sira.

“Ha’u haree imi-nia oin ida-idak, ha’u iha esperansa boot tebes, tanba saida mak imi hetan la’ós serbisu atu simu osan lae, maibé misaun boot ida, ne’e mak imi tau iha imi-nia ulun, iha imi nia hanoin, imi-nia laran ne’e furak, ne’e misaun, ne’e la’ós serbisu atu simu osan, iha instituisaun hotu iha Estadu nia laran iha área rurál iha saúde no edukasaun ne’e misaun, maibé misaun edukasaun ninia ne’ebé ohin imi simu ne’e boot liu saúde no misaun sira seluk,” Xefe Governu hatete hafoin partisipa iha serimónia ne’e, iha salaun Ministériu Finansa, Aitarak-laran.

Notísia relevante : ME hahú koloka profesór admitidu bolsa kandidatu iha fulan-outubru

Nia otimista, ho profesór sira-nia matenek iha futuru mai, rai ne’e sei la’o ho di’ak liután ho matenek barak no ema ne’ebé iha atetude di’ak, karakter di’ak, inklui espíritu nasionalizmu ne’ebé di’ak.

“Amu Papa mai fó mensajen boot ba juventude, misaun ne’e imi kaer ho apelu Amu Papa nian, hatutan ba sira ne’ebé agora buka buat ruma atu apreende ne’e, karakter morál imi mak tenke hanorin, ne’e duni misaun ne’e la’ós de’it hanorin a, b, c lae, iha eskola foer barak lalika hakilar, imi hili uluk mak labarik sira sei tuir imi, imi hamos labarik sira sei hamos, ha’u haree imi-nia oin ida-idak, ha’u fiar katak Timor bele iha esperansa boot,” nia akresenta.

Alende ne’e, PM fó korajen ba profesór sira katak profesór mak sai inan-aman ba nasaun ida, tanba husi sira-nia matenek mak ema hotu bele lori nasaun ba oin.

“Imi mak sei sai inan-aman ba nasaun ida-ne’e, tanba imi-nia matenek, imi-nia kompromisu, imi-nia dedikasaun ba iha misaun ida-ne’e mak ita hotu bele iha serteza katak Timor-Leste sei ba oin, imi sei iha kbiit boot liután nafatin atu lori rai ida-ne’e ba di’ak liu, tanba ida-ne’e mak misaun, saida mak ohin imi simu ne’e misaun boot ida, misaun dehan saida mak imi hatene imi fó, kompaixaun ho laran ho domin no karakter,” Xefe Governu hameno.

Nune’e mós, nia husu ba profesór sira atu labele haluha muda estudante sira-nia karater iha eskola ida-idak.

“Esperansa tomak ba futuru nasaun ida-ne’e iha imi-nia kompromisiu ne’ebé mak ohin imi hasai, keta haluha, forma morál, forma karakter labarik sira-nia, dalaruma ita atu hanorin ita hakilar, lalika, dalaruma ne’e ita la konvense, hanorin hamaus,” nia katak.

PM fó hanoin ba emposadu katak ida-ne’e la’ós pose ba funsionariu públiku, tanba ninia todan ba ohin no ba futuru lakon barak, obras públika halo estrada, halo ponte atu servi povu.

“Primeiru parabéns ba imi, segundu hatudu imi-nia kompromisu didi’ak, terseiru imi-nia vontade hanorin atu asume misaun ida ne’ebé imi simu ne’e difisil. Tanba imi hatudu katak imi iha pasiénsia husi kompaixaun ne’ebé imi tau iha misaun ne’e, tau iha amor ne’ebé imi tau iha kompromisu atu hanorin no atu forma timoroan sira ne’ebé kiik hela,” nia katak.

Xanana hatutan: “husi imi ho imi-nia misaun ne’ebé komprida Timor-Leste, eroi sira, sira ne’ebé mate la husu buat ida, ba sira, sira sei kontente tanba haree ba imi-nia serbisu no kompromisu, dalaruma imi sei la’o kleur iha área remota no estremeremota lalika sente kolen, sente de’it katak saida mak avo no tio sira ukuk ne’e imi halo tuir. Ne’e duni hakuak boot ba imi tomak, ho domin tomak, respeitu tomak mais ho de’it desejo ida, labele lakon vontade, iha susar, moras, ka osan la to’o iha ne’ebá karik labele lakon vontade,”

Rekrutamentu bazeia ba méritu

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, hateten, prosesu rekrutamentu bazeia ba méritu ne’e tulun Ministériu Edukasaun (ME) atu hetan manorin sira-ne’ebé di’ak liu no hatudu ba ema hotu katak Governu mak instituisaun públiku ne’ebé serbisu ba povu no iha kompromisu atu serbí nasaun ho di’ak liu.

“Funsionáriu públiku sira mak mákina Estadu nian, partidu polítiku sira bele sae no tun, maibé povu nia nesesidade moris ho seguru, hakmatek no kontente sei iha nafatin, no timoroan sira hotu iha direitu ba Governu ne’ebé serbisu atu fornese servisu sira-ne’e ba ema hotu. Ita-boot sira foin tama nu’udar membru Funsaun Públika no nune’e imi jura atu hala’o devér sira hotu ho lealdade no serbisu ho responsabilidade no dedikasaun ba labarik sira hotu nia di’ak.

Nia dehan tan: “loos duni, ita-boot sira hotu tenke tane a’as devér solene ida-ne’e,m tanba ita-nia futuru nu’udar nasaun dezenvolvidu depende ba natureza edukasaun ne’ebé hanorin ohin loron.”

ME hakarak profesór ida-idak hanoin kona-ba profisaun hanorin nian, la’ós hanesan konseitu abstratu ka dixiplina ne’ebé apreende iha universidade, maibé oinsá profisaun ne’e afeta pesoalmente.

“Profesór balun karik halo ita sente dezmotivadu ka hatún ita-nia dignidade. Ha’u enkoraja ita-boot sira atu uza manorin sira-ne’ebé inspira ita hanesan orientadór iha laran bainhira ita koko inspira estudante sira. Hadomi no fó kuidadu ba sira, no fiar ba sira-nia abilidade ida-idak, sei fó ba ita-boot enerjia ne’ebé sei presiza atu sempre buka solusaun kona-ba oinsá bele tulun estudante ida-idak atu apreende ho di’ak liu tuir ida-idak nia situasaun no potensiál,” governante ne’e reflete.

Estudu sira hatudu katak bainhira manorin sira iha espetativa a’as ba estudante no asegura estudante sira katak fiar iha sira-nia abilidade atu hetan susesu, estudante sira-ne’e sei iha dezempeñu di’ak liu duké estudante sira-ne’ebé iha profesór ne’ebé la fiar sira.

“Iha tempu hanesan ita-boot mak tenke sai ema ne’ebé suporta estudante sira atu atinje susesu. Tenke orienta sira no enkoraja sira atu deskobre sira-nia pontu forte sira no hadi’a sira-nia frakeza. Ida-ne’e naran ‘mentalidade kreximentu’, no tuir peskiza sai hanesan sasukat prinsipál ba estudante nia susesu,” Ministra fó hanoin.

Nia mós fó hanoin ba emposadu sira atu fó prioridade ba identifikasaun estudante sira-ne’ebé hetan difikuldade no buka solusaun ho kreativu tanba solusaun sei inklui uza téknika aprendizajen kooperativu sira, ne’ebé la kontribui sempre ba saladeaula ne’ebé nonook, maibé sei ajuda duni atu kria saladeaula ida iha ne’ebé estudante sira hotu envolvidu.

Kondisaun ne’e sei tulun atu kria komunidade aprendizajen ida-ne’ebé fó importánsia ba komunikasaun di’ak no serbisu hamutuk. Abilidade transversál sira-ne’e kontribui ba oportunidade ekonómiku sira aban bainrua, maibé mós sei ajuda atu garante estabilidade no seguransa iha nasaun nian.

Ministra hameno, bainhira estudante nia lian iha uma lahanesan lian instrusaun iha eskola, rekoñese faktu ne’e no uza téknika sira-ne’ebé ajuda atu dezenvolve fluénsia iha lian adisionál.”Sekarik labarik iha difikuldade vizuál, halo akomodasaun ba nia no iha tempu hanesan buka referrál ruma atu nia bele hetan ókulu. Se estudante ida sente konfuzaun, fó biban ba nia atu partisipa ho ativu hodi halo esperimentu no jogu sira-ne’ebé halo konseitu abstratu sira sai konkretu fali,”

Iha sorin seluk, karik labarik ida iha problema iha uma ka sosialmente ho labarik sira seluk, peofesór sira tenke sai pro-ativu no buka atu ajuda labarik ne’e.

Nia nota mós katak, trauma, preokupasaun no tauk fó impaktu negativu ba kakutak nia abilidade atu apreende buat ne’ebé hanorin. Nune’e, hasoru labarik sira-ne’e iha maneira ne’ebé presiza mak importante tebes.

“Ha’u ko’alia ona kona-ba pedagojia, kompeténsia transversál, no importánsia husi kria relasaun pozitivu ho estudante sira. Maibé, ha’u tenke enfatiza aspetu importante tebes husi ita-nia serbisu, sasukat báziku ida-ne’ebé sei hatudu se ita profisionál ka ema ne’ebé simu saláriu de’it no ida-ne’e mak dixiplina. Ha’u fiar katak maski la apreende buathotu durante kursu pre-serbisu, ita-boot sira apreende ho natoon atubele sai ami-nia esperansa ba futuru. Tanba ne’e, ha’u iha serteza katak emposadu sira hotu iha kapasidade atu halo serbisu kapas no atu halo serbisu di’ak liu, ita tenke forte no iha kompromisu maka’as ba prinsípiu sira,” nia enkoraja.

Iha biban hanesan, Prezidente KFP, Agostinho Letêncio, hateten, edukasaun nia papél iha país ida nia vida ne’e a’as tebes.

“Edukasaun nu’udar meiu ne’ebé bele muda ita-nia koñesimentu, husi koñesimentu sira mak hetan konstrui sabedoria, enkuantu sabedoria sai nu’udar aspetu xave ida hodi muda ema ida nia destinu. Nune’e, kuantu mais edukasaun prodús ema sábio, fasilmente oportunidade atu muda sosiedade nia destinu,” nia hato’o.

Nia konsidera, serimónia ne’e bele afirma katak Timor manan tan forsa ida hodi kontribui iha luta kontra dezafiu sira.

“Ha’u dezafia ita-boot sira nafatin atu iha dezempeñu ne’ebé ekstraordináriu, hasa’e boa vontade, responsabilidade no efetividade hodi kontribui ba meta iha setór edukasaun nian. Ho nune’e, Timor bele riku liután iha kualidade, kuantidade no espesialidade sira edukasaun nian, ba Timor nia di’ak,” nia dehan.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!