DILI, 09 Outubru 2024 (TATOLI) – Ministériu Saúde halakon ona moras Filarize Linfántika (LF) ka ain-potis ne’ebé sai hanesan problema saúde públika iha Timor-Leste no sai nasaun da-limak iha rejiaun ne’ebé elimina moras ida-ne’e.
“Timor-Leste nia susesu hodi halakon moras Filariaze Linfátika (LF) ka ain-potis nuʼudar problema saúde públika hatudu kbiit lideransa nasionál no parseria neʼebé metin”, Diretór-Jerál Organizasaun Mundiál Saúde, Tedros Adhanom Ghebreyesus, iha komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, ohin.
Nia dehan, Timor-Leste nuʼudar membru ba dala-54 hosi família globál hosi nasaun sira neʼebé halakon ona moras tropikál ida ka liu neʼebé neglijiadu no hatoʼo parabéns ba Governu no pesoál saúde sira, parseiru sira no komunidade sira neʼebé afetadu ba susesu ida-neʼe.
Diretora Rejionál, OMS Sudeste Aziátiku Saima Wazed dehan, Filariaze Linfátika ne’ebé baibain koñesidu hanesan elefantiaze, maka moras parazita ne’ebé debilitante hada’et hosi susuk sira. Infesaun ne’e normalmente hetan iha infánsia ho manifestasaun sira ne’ebé mak todan no desfigurante ne’ebé mosu iha tempu ikus liu iha moris, dala barak hanesan enlarjamentu iha parte isin nian ne’ebé hamosu moras, defisiénsia no estigma.
“Timor-Leste nia progresu ba eliminasaun moras ne’e impulsiona hosi lideransa forte hosi nia Governu, dedikasaun hosi pesoál sira kuidadu saúde nian no partisipasaun ativu hosi komunidade iha kolaborasaun ho parseiru sira asegura kampaña administrasaun ai-moruk iha masa (MDA) sira, vijilánsia ne’ebé efetivu, jestaun ba kazu sira, no promove envolvimentu komunidade nian hodi hapara transmisaun no apoia sira ne’ebé afetadu hosi moras ne’e”, Diretora Rejionál, OMS Sudeste Aziátiku dehan.
Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde, Arvind Mathur afirma, Filariaze Linfátika moras ida neʼebé laʼós fó impaktu deʼit ba isin, maibé mós ba ema nia kualidade moris no atu halakon moras ida-neʼe iha Timor-Leste neʼe transformativu tebes.
“Ha’u rekoñese esforsu forte sira hosi pesoál kuidadu saúde nian sira iha implementasaun intervensaun sira ne’ebé bazeia ba evidénsia ne’ebé prova ona iha tinan hirak nia laran. Terapia ai-moruk triplu ne’ebé rekomenda hosi OMS introdús iha nasaun tomak ho kobertura tratamentu ne’ebé notável. Timor-Leste hahú kampaña MDA iha tinan 2005 iha distritu lima, maibé tanba limitasaun finansiamentu, esforsu sira paradu entre tinan 2007 no 2015. Iha tinan 2015, OMS hamoris fali programa neʼe ho apoiu hosi Ajénsia Kooperasaun Internasionál Korea (KOICA)” nia relata.
Nia rekorda, iha 2019, terapia ai-moruk triplu ne’ebé foin rekomenda hosi OMS introdús iha nasaun tomak ho kobertura tratamentu ne’ebé boot. Timor-Leste halo tranzisaun ba faze vijilánsia pós-MDA hafoin konfirma katak prevalénsia moras (LF) tun ona iha nivel alvu nia okos, hodi permite sira atu hapara MDA iha nasaun tomak. Iha tempu hanesan, Ministériu Saúde aumenta esforsu hodi identifika pasiente sira neʼebé bubu iha sira-nia liman no ain, fornese kuidadu esensiál ba jestaun morbilidade no prevene defisiénsia iha fasilidade saúde sira.
Husi huñu to’o agostu 2024, ho apoiu husi OMS no USAID, Ministériu Saúde hala’o levantamentu validasaun ida hodi konfirma eliminasaun LF nu’udar problema saúde públika. Grupu Revizaun Dossier Rejionál independente ida, ne’ebé konvoka hosi OMS, halo revizaun ba evidénsia sira no rekomenda ba Diretór-Jerál OMS Dr. Tedros katak validasaun ba marku saúde públika ida-ne’e tenke kontinua.OMS konsidera nasaun 72 hanesan endémiku LF, husi nasaun sia ne’ebé iha Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva




