iklan

POLÍTIKA

PN kontinua preokupa sustentabilidade fundu mina-rai

PN kontinua preokupa sustentabilidade fundu mina-rai

Membru Komisaun C (Trata Asuntu Jestaun Finansas Públikas), Deputada Maria Angélica Rangel. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 25 outubru 2024 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál (PN) kontinua preokupa Orsamentu Jerál Estadu (OJE) kada tinan kontinua depedénsia makaas ba iha fundu mina-rai no seidauk iha reseita alternativa atu subtitui mezmu fundu mina-rai tuir previzaun sei hotu iha tinan 2035.

Deputada membru komisaun C, Maria Angelica Rangel, preokupa institituisaun públiku sira kontinua depedénsia ba orsamentu Estadu kada tinan, ho ezemplu ajénsia autonoma hanesan EDTL, E.P hato’o sira-nia planu orsamentu boot maibé reseita ne’ebé prodúsiha deficit.

“Reseita ne’ebé iha ajénsia autónoma ida, nia tenke prodús nia sustenta rasik nia aan maibé iha planu orsamentu ne’ebé mak nia aprezenta deficit orsamentu. Pozisaun Ministra Finansa nian atu fó ba iha ministériu ka ajénsia autónoma ida atu halo nia cash flow ne’e oinsá. Aatu iha sustentabilidade para labele iha deficit fiskál ne’e katak, tina-tinan ajénsia autónomu ne’e nia depedénsia ba Estadu,” Nia hato’o durante audénsia públika ba proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2025 husi Ministériu Finansa ho komisaun C trata asuntu Finansa Públika no D trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu iha sala plenária PN, sesta ne’e.

Nia mós preokupa ho tetu proposta OJE 2025 foti liu rendimentu sustentável estimadu, nune’e tenke justifika polítika saida mak Governu halo atu foti liu esesu rendimentu sustentável estimadu hodi sustenta Estadu ninia mákina ida-ne’e, no halo dezenvolvimentu iha períodu tinan ida.

Nune’e, nia dehan, iha panorama orsamentál foin lalais parte BCTL rasik hato’o alarma ba Governu kona-ba fundu mina-rai besik hotu, nune’e Governu hamutuk PN tenke aprezenta senáriu saida mak halo Governu foti liu iha proposta OJE tinan oin 12% ne’e kompara tinan ne’e no  kona-ba reseita nian.

Nune’e, BCTL husu senáriu ne’e ita diskute hamutuk perspetiva saida mak atu halo sustentabilidade Orsamentu Jerál Estadu (OJE) hodi labele depende de’it ba fundu petrolíferu maibé haree ba área sira seluk hodi sustenta mákina Estadu.

Deputadu membru komisaun D Antoninho Bianco dehan, iha relatóriu livru proposta OJE 2025 iha pontu tolu importante Governu ne’e atu halo reforma fiskál.

“Maibé, se reforma fiskál, taxa seletivu sira-ne’e ita hatun tiha ona, tipu reforma atu hatama reseita doméstika,” nia dehan.

Deputada membru komisaun D, Virgínia Ana Belo, hateten atu buka reseita ba Estadu ne’e la’ós serbisu Ministériu Finansa de’it maibé Estadu tomak inklui instituisaun Públika no empreza públika sira, mezmu institutu públiku no empreza públika kontinua atu sustenta de’it sira-nia aan mós seidauk konsege fara mais husu reseita ba sira.

“Agora, hanoin ba ida-ne’e, ba Governu tenke tetu ona oinsá ita atu kontinua empreza sira-ne’e ka oinsá. Ha’u haree livru relatóriu analiza sustentabilidade orsamentál iha ne’eba Governu aprezenta situasaun hotu liga deficit orsamentál, tempu vida fundu mina-rai no fó mós opsaun prinsipál balun oinsá ita sai husi situasaun ida-ne’e, fundu mina-rai hotu tuir analiza MF sei to’o iha tinan 2035,” nia dehan.

Atu reforma hasa’e reseita doméstika liuhusi atu halo alterasaun ba lei impostu, lei tributária no sira seluk tan, maibé tuir kálkulu ida-ne’e halo tiha hotu reforma ba ne’e mós kontinua labele sustenta.

Ezemplu, kategória ida de’it husi OJE hanesan sálariu vensimentu mós nia seidauk bele, tanba tuir kálkulu até 2035 reseita doméstika ne’e só bele hatama de’it ba kofre Estadu maizumenus millaun $140.

Ne’e signifika, sei kontinua sei deficit maizamenus millaun $635 iha montante ida-ne’e mós atu sustenta medida permanente lubun ida, hakarak ka lakoi Governu tinan-tinan tenke tau nafatin osan hanesan saláriu vensimentu ba funsionáriu públiku, osan ba veteranu no idózu.

“Governu nia perspetiva hanoin ba oin ne’e atu oinsá, medida seluk mak redús despeza públika ne’e ita atu hamenus saláriu vensimentu ka hamenus osan ba veteranu, bele esplika mai hodi kumprende ida ne’e. Ikus liu mak ita buka reseita alternativa liuhusi empréstimu maibé se ita la iha osan oinsá selu impréstimu sira-ne’e,” nia hateten.

Nia dehan, kona-ba kontinua foti liu RSE, hanesan iha panorama orsamentál parte BCTL hato’o katak tenke asegura orsamentu ne’e iha kualidade, oinsá orsamentu ida kualidade se ninia despeza korrente liu despeza kapitál, ne’e hanoin la halo nafatin.

Tenke tetu ona no tenke aumenta kapasidade instituisaun se institutu públiku no empreza públika kontinua seidauk bele sustenta no instituisaun sira seluk, labele buka osan no hatama reseita oinsá aumenta kapasidade instituisaun ninian bele iha kapasidade sustenta nia aan rasik.

Tenke fasilita setór privadu, tanba to’o agora sira kontinua moris husi orsamentu Estadu, CCI-TL komesa book aan uituan hodi bele buka oinsá ne’e mós nafatin hetan apoiu husi Estadu.

“Hanoin kriasaun banku dezenvolvimentu bele ajuda, tuir ha’u nia haree liuliu ajuda setór privadu sira. Ida tan mak diversifikasaun ekonómiku setór turizmu, agrikultura, petrolíu ita tenke investe makaas iha ne’eba,” nia dehan.

Deputada membru komisaun C, Maria Angelina Sarmento, dehan preokupa ho tetu proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2025 ho montante boot tebes liu levantamentu Rendimentu Sustentável (RSE).

“Tetu proposta OJE 2025 ne’ebé ita tau hamutuk levantamentu asima RSE 3%, reseita doméstika, empréstimu, fundu rezerva seguransa sosiál totaliza billaun $2.177,227,689, osan ida ita bele dehan primeira vez iha istória Timor-Leste ita tau orsamentu ida ho montante boot. Enkuantu ita hotu hatene katak, tinan 10 tan Estadu Timor-Leste sei hasoru osan iha fundu mina-rai sei hotu iha 2035 no sei la bele sustenta mákina Estadu tomak, enkuantu iha periódu ne’e ita sei iha inserteza reseita alternativa seluk bele fó garantia ka esperansa mai ita atu bele kontinua sustenta mákina Estadu,” nia dehan.

Vise-Primeiru Ministru ba asuntu Ekonomiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Ministru Koordenadór asntu Ekonomiku, Francisco Kalbuady Lay, hateten Estadu ida só forte dahuluk tenke iha rekursu umanu ida forte, entaun konsentrasaun ne’e ka lakohi fó prioridade ba kapasitasaun.

Kapasitasaun ida-ne’e liuliu ba agrikultura, infraestrutura importante entaun Governu da-sia prepara aan husi agrikultura atu haree infraestrutura báziku liuliu ba bee ho irrigasaun sira tanba ho buat sira-ne’e di’ak aumenta produtu lokál la’ós hare de’it.

Iha parte seluk, nia hato’o kona-ba institutu públiku no empreza públika iha momentu ne’e la’ós haruka sira harii atu aumenta reseita mós, maibé presiza dudu instituisaun sir- ne’ebé sei fraku ba oin no instituisaun balun la’o di’ak ona hanesan iha kada ministériu sira iha.

“Ha’u bele dehan I.P ho E.P 75% to’o 80% sira-ne’e la’o ho di’ak hela, presiza ita kapasita sira oinsá no injenta tan osan. Se ita ko’alia iha setór ekonomia I.P 17 ne’e tinan ida gasta millaun $20, sira bele hatama osan hira. Karik osan sira seidauk bele hatama osan barak, maibé haree husi Estadu kapasitasaun ba sira loro-loron ba di’ak ho no kontrolu hanesan prepara, ou reforma ho didi’ak kada instituisaun ida-idak ho profisionalizmu ne’ebé ho di’ak,” nia hateten.

Vise-Ministra Finansa, Felícia Claudinanda Cruz, hateten MF iha tinan oin tau prioridade haree lejislasaun no medida sira hodi bele aumenta kollesaun reseita naun petrolífera.

“Ministériu Finansa nia polítika liuliu ba kollesaun reseita não petrolíferu nian ba kollesaun reseita nian ba área ida-ne’e iha medida mak sai parte xave ba MF mak  haree ba lei sira. Se kona-ba reseita nian, ami serbisu hela kona-ba IBAN ida-ne’e sei akompaña hasa’e impostu ba venda no taxa importasaun balun, nu’udar parte ida husi ASEAN hodi halo sistema impostu sai simples liu, justu no fásil liu atu administra. Liuhusi ne’e ho esperansa ne’ebé rekoilla tan reseita boot no haburas ekonomia. No sistema sira, ami iha planu atu atualiza SIKTAS ne’ebé mak husi autoridade tributária no asikuda husi autoridade aduoneira nian tuir no ami mós hanoin atu intrega baze dadus sira ne’e ho GRP no mós analiza sistema finanseira,” nia hateten.

Sei hadi’a infraestrutura finanseira hodi muda pagamentu sira la ho osan cash ka osan tahan difikulta ba evazaun fiskál tanba sira haree dalan ba tranzasaun sira ne’ebé subsajente.

Hametin administrasaun impostu, hadi’a efisiénsia kobransa impostu nian, habelar baze impostu nian  no hamenus evazaun impostu mak krítiku, Governu bele hametin kapasidade husi autoridade fiskál no adota ferramenta dijitál modernu sira hodi hasa’e komprimentu no tranferénsia.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximene

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!