DILI, 08 novembru 2024 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál (PN), sesta ne’e, liuhusi reuniaun plenária estraordináriu aprova proposta-lei númeru 12/VI(2a) Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba 2025 ho montante billaun $2,6 ho votu afavór 42, kontra 0 no abstensaun 22.
“Ne’ebé ita-nia OJE iha jeneralidade pasa,” Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernada Lay, fó sai iha sala plenária PN.
Iha deklarasaun votu, Xefe bankada FRETILIN, Anicento Longuinhos Guterres Lopes, hateten ema hotu konsiente duni katak Timor-Leste iha hela momentu ida krítiku tebes kona-ba situasaun ba sustentabilidade finanseira no vida nu’udar Estadu.
Nune’e, presiza asume koletivamente falla sira no enfrenta hamutuk dezáfiu sira ho rumo foun, ho estratejia dezenvolvimentu ida ho baze ba intedimentu mutuál, ba kestaun estruturante sira ba konsolidasaun no dezenvolvimentu Timor-Leste nian.
FRETILIN nia hanoin, dalan di’ak-liu reforma tenke hahú duni agora ho re-estruturasaun ba proposta OJE 2025 ne’e duni, redús signifikativamente proposta despeza rekorrente hodi re-aloka osan ba investimentu iha setór produtivu, ba investimentu setór edukasaun no saúde, hodi diversifika ekonomia, aumenta reseita domestika no dudu kreximentu ekonómiku sustentável no inkluzivu.
“Ba ida-ne’e, debate orsamentu jeral Estadu labele hakloot de’it ba númeru no atividade, maibé OJE 2025 bele sai instrumentu ba kurije no buka solusaun ba problema estruturante Timor-Leste nian, hodi garante katak Timor-Leste ida-ne’ebe timoroan harii hamutuk ne’e, bele buras no iha kapasidade atu kore duni povu husi mukit,” nia hateten.
Timor-Leste, 76% moris ho agrikultura maibé orsamentu ba agrikultura iha de’it 2.3%, se dezenvolvimentu agrikutura ne’ebé ema barak depende nian moris ba ho de’it orsamentu 2.3% oinsá mak bele benefisia maiória parte populasaun ida-ne’e.
Iha populasaun 74% ho idade 35 mai kraik katak juventude no labarik mak barak-liu, signifika investimentu iha saúde no nutrisaun ba labarik sira, nune’e mós edukasaun no formasaun ho kualidade ba labarik no joven sira importante tebes,
“Maibe osan ba edukasaun no saúde inklui Ministériu Juventude rasik tau hamutuk la to’o 17% de’it,” nia dehan.
Investimentu iha setór produtivu kontinua menus tebes, agrikultura, peska, pekuária, turizmu, komésiu no indústria ne’e alokasaun la to’o 10% husi orsamentu biliaun $ 2.6. Ida-ne’e oinsá bele implementa diversifikasaun ekonomia, se dotasaun ne’ebe aloka ba setór ekonomia menus tebes, ida oinsá mak bele kria empregu no kombate kiak.
Nia dehan, husi despeza biliaun $2.6 ne’e osan ba saláriu no vensimentu millaun $474.9 reprezenta 23%, bens serbisu millaun $392.8 reprezenta 19%, transferénsia públika millaun $762.7 reprezenta 37%, despeza ho karáter kapitál minór no dezenvolvimentu hetan alokasaun millaun $221.1 reprezenta de’it 21%.
Haree husi estrutura orsamentu por kategoria no klasifikasaun ekonómika, hatudu momoos katak osan ba konsumu no sustenta mákina Estadu hamutuk biliaun $1.6 reprezenta 79% kedas do que osan ne’ebé kuda hodi buras iha aban bainrua no benefísia ba povu maioria.
Mezmu tema orsamentu nian foka ba infraestrutura maibe alokasaun ba kapitál dezenvolvimentu mós kiik tebes tanba 20% deit, ne’e signifika katak osan ba konsumu boot-liu kompara ho servisu ka investimentu.
Deputada KHUNTO, Irene Gonzaga, dehan nu’udar bankada opozisaun haree orsamentu 2025 ne´e aloka boot-liu ba administrasaun públiku, ne’ebé aloka hodi selu saláriu no vensimentu iha 19%, bens no serbisu 16%, nune´e sei hatodan rai naruk orsamentál Estadu ne’ebé la sustentável.
Haree mós iha kategória orsamentál kapitál umanu ne’e tau 17% no transferénsia públika 48%, KHUNTO husu mós atu Governu tau atensaun preokupasaun ba presu folin foos, saúde, edukasaun no seluk tan atu resolve. Nune’e, bankada KHUNTO husu membru Governu no entidade governamentál sira atu uza osan Estadu tulun Primeiru-Ministru hodi hamosu rezultadu ba povu.
Bankada KHUNTO rekomenda iha proposta orsamentu tau atensaun ba setór agrikultura, turizmu, kapitál umanu, kapitál sosiál, bee-moos no estrada.
Xefe bankada PLP, Maria Angelina Sarmento, dehan proposta orsamentu ne’ebé Governu aprezenta mai PN ho montante biliaun $2,617 foti liu Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) maibé Governu la aprezenta polítika oinsá bele asegura sustentabilidade fundu petrolíferu ne’e rasik.
Governu laiha kapasidade halo ezekusaun ba OJE 2024, to’o iha fulan-novembru ezekusaun foin maka atinje 56% maibé Governu kontinua husu osan boot-liu. Pior liután, setór xave hanesan agrikultura, edukasaun ho saúde aloka osan ne’ebé kiik, ida-ne’ebé bele istimula kreximentu ekonómiku pais nian..
Deputadu PD, António da Conceição “Kalohan’’, hateten OJE 2025 mak orsamentu daruak efetivu husi Governu da-sia ne’ebé hamriik iha 01 jullu 2023, orsamentu ho montante biliaun $2,6 ne’ebé aprezenta husi Governu mai ho objetivu polítiku ida atu halo investimentu iha infraestrutura estratéjika, reforsa iha ekonomia no melloria bens estar sidadaun sira-nia.
“Aprezentasaun orsamentu husi Governu komprova nafatin Governu nia responsabilidade, dispozisaun no boa vontade atu nafatin hakaas aan serbisu hodi serbi di’ak liután povu,” nia hateten.
Deputadu CNRT, Oscar de Araújo, dehan ema hotu akompaña Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, halo aprezentasaun ba proposta-lei OJE 2025 iha sesaun jeneralidade, debate orsamentu ne’e nu’udar momentu importante ba deputadu sira atu halo avaliasaun ba evolusaun dezempeñu Governu da-sia durante períodu implementasaun OJE 2024 nian ne’ebé, PN aprova iha plenária ida-ne’e iha tinan-ida liu-bá.
Nia dehan, tuir aprezentasaun Governu, haree elaborasaun orsamentu ida-ne’e tuir ona polítika jerál Governu Konstitusionál da-sia nian, no nota iha koerénsia entre orsamentu ne’e ho kreximentu ekonómiku ne’ebé kontinua sa’e to’o ona 3,7% marka ho inflasaun tuun ba 3% husi 7,2% iha tinan 2022, hatudu mudansa kondisaun moris povu nian kompara ho tinan hirak liu-bá, ne’ebé hasoru momentu defísil tanba monu ba resesaun ekonómiku-8,3% iha tinan 2020, nune’e halo empreza barak bankarrota no rezulta problema sosiál barak.
Ho progresu ne’e, Bankada CNRT hakarak espresa ninia agradesimentu ho esperansa boot ba Governu da-sia ne’ebé hatudu ona imajen dadus anteriór sira nu’udar avaliasaun kona-ba despeza sira tuir mai. Mudansa ne’e hatudu konkista Governu kona-ba kreximentu ekonómiku Timor-Leste nian ne’ebé pozitivamente impulsu presu merkadu ne’ebé hahú estável daudaun.
Kompromisu Governu da-sia nian mak atu kurrije no halo reforma estruturante sira, aselera transformasaun nesesária iha área sira-ne’ebé atu hatán ba espetativa husi sosiedade no populasaun nian.
Tinan-ida ne’e, Governu halo ona korresaun hatuur hikas sistema rekrutamentu funsionáriu públiku hodi halo mudansa iha Komisaun Funsaun Públiku, hahú delega kompeténsia ba autoridade munisípiu sira hodi prepara ba desentralizasaun.
Governu esforsu hela atu hakotu proplema iha setór públiku hanesan setór edukasaun, saúde, justisa no autoridade aduaneira.
Governu esforsu makaas ba adaptasaun teknólojia iha prestasaun servisu públika ho instalasaun fibra ótika, reforma instituisaun públika sira atu sai instituisaun independente no profisionál hodi serbi povu no importante liu mak halo melloramentu ba sistema finansa ne’ebé lakon kontrollu iha tinan barak nia laran.
Atu responde públiku nia ejizénsia ba infraestrutura bázika, Governu da-sia selebra ona kontratu ba konstrusaun estrada no ponte urbana no iha postu administrativu sira Dili, Bobonaro, Viqueque, Manatuto no seluk tan.
Halo kanalizasaun bee-moos iha Dili no munisípiu sira, kompleta konstrusaun eletrisidade iha kapitál Dili no munisípiu hodi estimula atividade ekonómiku husi baze no Governu mós hadi’a irrigasaun ba natar sira iha Bobonaro, Baucau, Covalima no Ainaro, atu bele fasilita populasaun no agrikultór sira prodús hare, nune’e sei korre neineik Timor-Leste husi dependénsia makaas ba importásaun ai-hán husi rai-li’ur.
Bankada CNRT konsiente, Governu seidauk halo buat barak hodi responde espetativa povu maioria nian maibé ho projetu 1,190 ne’ebé eziste iha tinan 2025 tuir portefóliu Fundu Infraestrutura ho gradualmente sei halo dezenvolvimentu sira to’o iha aldeia no suku sira.
Aleinde ne’e, iha aumentu makaas ba orsamentu ba munisípiu sira, osan ne’e sei fó iis foun ba dezenvolvimentu iha baze kompara ho tinan hirak liubá.
Nia dehan, estratéjia implementasaun ba prioridade no programa Governu da-sia iha proposta 2025 ho lema“Investimento em infraestruturas estratégicas, reforço da economia e melhoria do bem-estar dos cidadãos”, lema ne’e hatu’ur estratéjia klara oinsá estimula kreximentu ekonómiku sustentável, mellora prestasaun servisu públiku no garante katak dezenvolvimentu sei benefísia ba sidadaun timoroan hotu-hotu.
Iha ámbitu infraestrutura estratéjika, tinan 2025, aloka millaun $227,3 ba konstrusaun, expansaun, reabilitasaun no manutensaun estrada no ponte, protesaun ba impaktu katástrofe naturál mak hanesan inundasaun deslizamentu de terra, inséndiu no seluk tan.
Aleinde ne’e, dotasaun ba medida polítika orsamentu iha tinan 2025 ne’e atu responde nesesidade atuál sira, tanba-ne’e Governu prevee dotasaun ba fundu infraestrutura millaun $310,8 sei halo pagamentu ba atualizasaun númeru veteranu sira ho montante osan hamutuk millaun $98.
Governu sei halo mós reabilitasaun aeroportu internasionál Comoro, konklui instalasaun kabu submarinu fibra ótika ne’ebé sei fornese internet ho velosidade aas iha país laran tomak.
“Ho kuidadu halo leitura no halo análize kle’an, Bankada CNRT haree proposta orsamentu ida-ne’e reflete orsamentu inkluzivu ne’ebé nu’udar aspetu importante ba kreximentu ekonómiku. Tanba, orsamentu ne’e sei fó oportunidade asesu fásil ba sidadaun hotu-hotu, liuhusi bolsa da mãe, apoiu ba sosiedade sívil, servisu saúde, protesaun sosiál no promove grupu vulnerável sira,” nia dehan.
Nia dehan, proposta-lei OJE 2025 iha billaun $2,6 hatudu iha aumentu 12% kompara ho orsamentu anterior nian, mezmu sofre redusaun makaas iha kapital menor husi millaun $48,8 iha tinan 2024 tuun ba iha millaun $22,6
Iha aumentu investimentu estratéjika sira, liuliu osan ba dezenvolvimentu infraestrutura iha aumenta millaun $26,2 reprezenta 6% kompara ho orsamentu tinan 2024 nian, Governu konsiente dezenvolvimentu infraestrutura mak sei sai motor-aranke ba dezenvolvimentu ekonómiku povu no país ninian.
Mezmu nune’e, ezekusaun orsamentu ba kategoria kapitál dezenvolvimentu ka infraestrutura iha tinan-rua ikus ne’e (2023 no 2024) to’o de’it 50%, komponente orsamentu kategoria infraestrutura ida-ne’e mak importante hodi estimula setór produtivu sira no asegura sustentabilidade kreximentu ekonómiku.
Tuir observasaun no análize ba ezekusaun OJE 2024 iha terseiru trimestre nian, haree ezekusaun orsamentu ne’ebé foin atinje 60%, tanba burokrasia husi sistema aprovizionamentu rasik ne’ebé komplikadu, nune’e halo dezenvolvimentu atraza tuir períodu ezekusaun orsamentu ninian liu-liu dezenvolvimentu infraestrutura.
Tuir fiskalizasaun deputadu sira nian ba ezekusaun OJE ne’ebé sujeita ba kontrollu servisu administrativu, polítiku no jurisdisionál, bankada konfirma prátikamente implementasaun programa Governu iha tinan 2024 komesa hatudu mudansa balun, iha melloramentu nune’e aposta ona ba futuru Timor-Leste ne’ebé sei di’ak liután.
“Bankada CNRT hatene, povu nia esperansa sei aas tebes ba Governu ida-ne’e, ne’e hatudu husi ejizénsia oioin bainhira deputadu sira halo fiskalizasaun iha munisípiu. Ita akompaña mós ejizénsia husi mídia konvensionál no mídia dijítál sira, povu ezije kampu traballu, husu atu mellora atendimentu públiku no presiza nesesidade bázika baratu,” nia dehan.
Atu responde ezeijénsia sira-ne’e hotu, Bankada CNRT hakarak rekomenda ba Governu da-sia atu aprezenta lalais reforma burokrasia ho altera Lei Aprovizionamentu nian mai iha PNhodi nune’e bele aselera dezenvolvimentu.
Rekomenda ba Governu atu asegura implementasaun OJE 2025 ho di’ak, nune’e povu bele hetan benefísiu no oportunidade husi dezenvolvimentu,
Governu aselera dezenvolvimentu infraestrutura bázika sira tanba nu’udar komponente importante hodi absorve forsa traballu ba joven sira, no fornese oportunidade ba investimentu iha rai laran.
Antes ne’e, Ministra Finansa, Santina Cardoso, hateten proposta OJE 2025 nian ne’e, tuir lei, orsamentu ne’e fahe ba sub-setór tolu.
Ba sub-setór dahuluk mak administrasaun sentrál ne’ebé mak se konta administrasaun sentrál la inklui transferénsia ba atu reforsa orsamentu ba seguransa sosiál no mós transferénsia ba reforsa orsamentu RAEOA nian ne’e biliaun $1,938,731.
Tuir fila-fali, Governu sentrál sei transfere sei aumenta transferénsia ida porvolta millaun $124,250 ba Institutu Nasionál Seguransa Sosiál no tuir fila-fali iha transferénsia ba RAEOA aumenta ba millaun $10 husi Governu sentrál ba reforsa orsamentu ne’ebé mak RAEOA nian iha.
“Tuir fila-fali, sub-setór depois ita haree sub-setór administrasaun sentrál, ita sei haree ba seguransa sosiál nian, ita haree katak ba seguransa sosiál ne’e ita haree husi reseita própria ne’ebé mak mai husi seguransa sosiál nian rasik ne’e millaun $52,65.680,” nia dehan.
Nia dehan, haree ba despeza ne’ebé mak mai husi fundu rezerva seguransa sosiál no fundu seguransa sosiál ne’e katak fundu ne’ebé mak transfere husi Governu sentrál no mós setór privadu ne’ebé akumula ba seguransa sosiál husi tinan sira anteriór, hanesan komesa iha 2011 to’o agora, nia akumulasaun ne’e hamutuk millaun $305,692.545.
Governu sentrál sei transfere millaun $124,250, entaun tanba klasifikasaun orsamentu ne’e iha tuir sub-setór ne’e tenke rejistu transferénsia ne’ebé mak ba iha Institutu Nasionál Seguransa Sosiál millaun $124,250.
Nune’e mós, haree totál seguransa sosiál ne’e sei la inklui fundu rezerva seguransa sosiál ne’ebé mak millaun $305 ne’ebé akumulasaun husi tinan sira anteriór ne’e, katak ba seguransa sosiál de’it millaun $166,315,689.
Ninia akumulasaun ne’e, nia dehan, tuir lei tenke rejistu mós fundu rezerva seguransa sosiál, entaun ba seguransa sosiál nian hamutuk millaun $482,8,234.
Nia esplika mós ba sub-setór Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), husi Governu sentrál ka adminitrasaun sentrál sei transfere millaun $10, ne’e katak RAEOA iha orsamentu ne’ebé mak mai husi saldo jerénsia husi tinan sira anteriór ne’e iha millaun $52,181.
Entaun, se aumenta millaun $52,181 mais millaun $10 ne’ebé Governu sentrál aumenta sei reforsa ba, entaun RAEOA nian orsamentu ho autorizasaun Parlamentu mak RAEOA bele uza saldo jerénsia sira anteriór nian, entaun RAEOA nian orsamentu ba 2025 millaun $62,181.
Fundu rezerva seguransa ne’e tenke rejistu maibé nia la hola parte iha ezekusaun ne’ebé mak totál orsamentu nian maibé tanba lei dehan tenke rejistu entaun tenke liuhusi prosesu rejistu.
Nune’e, hasai tiha husi fundu rezerva seguransa sosiál millaun $305, 692, 545 mais tán ho millaun $124,250 ne’ebé mak Governu sentrál sei tau ba iha seguransa sosiál para evita tiha double counting ne’e.
“Entaun, orsamentu ne’ebé mak husi totál Governu nian iha orsamentu 2025 mak biliaun $2,177, 227, 689, totál orsamentu ne’e mak Governu aprezenta mai iha Parlamentu Nasionál no aumenta sira-ne’ebé iha hanoin depois iha debate ami bele esklarese liután,” nia hateten.
Enkuantu, proposta lei OJE 2025 ho valór totál biliaun $2,6 ne’ebé aloka ba Administrasaun Sentrál, ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no ba Seguransa Sosiál, inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian.
Montante ida-ne’e inklui alokasaun ida ho biliaun $2,07 ba Administrasaun Sentrál no millaun $62 ba RAEOA.
Proposta-Lei OJE ba tinan 2025 ne’e tuir estratéjia implementasaun ba prioridade sira-ne’ebé prevee iha Programa Governu, ho lema “Investimentu iha infraestrutura estratéjika, hametin ekonomia no hadi’a moris-di’ak sidadaun sira-nian”.
Proposta ne’e elabora bazeia ba Objetivu Estratéjiku Governu Konstitusionál da-sia (IX) nian, ho objetivu atu promove dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku ba Nasaun ne’e liuhusi investimentu alvu sira iha infraestrutura estratéjika, reforsu ekonómiku no inisiativa sira-ne’ebé ho objetivu atu hadi’a moris-di’ak sidadaun sira-nian.
Objetivu husi OJE tinan 2025 ne’e mak atu promove dezenvolvimentu ekonómiku no hadi’a kondisaun moris populasaun timoroan nian, liuhusi estratéjia klaru ida-ne’ebé foka ba kreximentu ekonómiku sustentavel, hadi’a servisu públiku no garante katak benefísiu dezenvolvimentu nian to’o ba sidadaun hotu-hotu.
Kona-ba infraestrutura estratéjika, aloka millaun $227,3 ba konstrusaun, espansaun, reabilitasaun no manutensaun estrada no ponte sira no mós ba implementasaun medida protesaun hasoru dezastre naturál, ho objetivu atu hadi’a konektividade no proteje komunidade husi efeitu mudansa klimátika nian.
Prevee mós dotasaun sira ba reabilitasaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato no ba konkluzaun kabu submarinu fibra ótika ne’ebé sei liga Timor-Leste ba Austrália.
Espansaun hosi rede interna fibra ótika nian ne’e sei permite, hahú husi tinan 2025, fornesimentu husi internet ho velosidade aas iha Timor-Leste laran tomak.
Iha setór eletrisidade nian, orsamentu prevee aumentu signifikativu ida iha subvensaun ba empreza públika EDTL, E.P, ho objetivu atu hadi’a no habelar fornesimentu kontinua eletrisidade nian liuliu iha área rurál no remota sira, hodi garante serbisu ida-ne’ebé estavel no abranjente liu.
Iha setór rekursu naturál nian, proposta millaun $40 ba melloria zona industriál no extrasaun petróleu no minerál iha kosta súl país nian, hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku no ba reforsu seguransa enerjétika.
Iha setór finanseiru, prevee investimentu ida millaun $5 iha kapitalizasaun Banku Sentrál Timor-Leste, ho objetivu atu reforsa estabilidade no rejiliénsia sistema finanseiru nasionál.
Proposta lei ne’e aloka parte boot ida husi despeza, ho valór millaun $406 hodi apoia sosiedade sivíl, saúde no servisu sosiál.
Iha dezenvolvimentu kapitál umanu, aloka millaun $17,2 ba programa formasaun profisionál no téknika, nune’e mós ba konsesaun bolsa estudu.
Edukasaun sei simu mós millaun $145,8 ba konstrusaun eskola foun, formasaun profesór sira no fortalesimentu sistema jestaun edukativa nian.
Iha saúde, orsamentu aloka millaun $99,2 ba melloria rede ospitalár no sentru saúde sira iha Timor-Leste laran tomak.
Aleinde ne’e, millaun $14,2 ba akizisaun no distribuisaun ai-moruk no ekipamentu médiku sira ne’ebé esensiál.
Kona-ba protesaun sosiál, sei reforsa Programa Bolsa da Mãe ho aumentu boot liu millaun $7, aumenta tan millaun $2,86 ho objetivu atu hadi’a saúde no nutrisaun ba inan isin-rua no labarik sira.
Proposta ne’e inklui mós transferénsia ida ho millaun $124,1 ba Orsamentu Seguransa Sosiál, aumentu ida ho millaun $37,4 kompara ho 2024, ne’ebé reflete espansaun husi sistema Seguransa Sosiál no valór husi pensaun sosiál ferik-katuas no invalidéz.
Entertantu, ho aprovasaun proposta-lei OJE 2025 iha faze jeneralidade ne’e, tuir ajenda iha 11-25 novembru sei kontinua diskusaun ba proposta-lei OJE 2025 iha faze espesialidade.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes




