iklan

OPINIAUN

Estratejia eradikasaun moras brucellosis ba karau-baka iha Timor-Leste

Estratejia eradikasaun moras brucellosis ba karau-baka iha Timor-Leste

Karau-baka nu’udar balada ruminante boot ne’ebé maioria Timoroan hakiak depois manu no fahi. Maibé, obstakulu boot ba agrikultór mak produsaun karau-baka menus no maioria tanba abortu. Kazu abortu rasik maioria tanba moras infesiozu. Moras reprodutivu ida ne’ebé endemia iha karau-baka iha Timor-Leste maka brucellosis.

Brucellosis nu’udar moras estratéjiku zoonosa no fatál, kauza husi bakteria brucella ne’ebé klasifika kontaziozu ne’ebé fó impaktu ba saúde públiku. Moras bakteria ida ne’e kauza husi bakteria husi jenera Brucella. Moras ne’e la’ós de’it afeta ba animál, maibé mos bele da’et ba ita ema. Tanba ne’e moras ne’ebé klasifika nu’udar moras zoonosa kontaziozu ne’ebé la’ós de’it perigu ba animál, maibé perigu mos ba ita ema nia vida. Moras refere hamosu abortu ba animál inan-kabuk sira no fó impaktu negativu ba indikadór reprodusaun balada karau nian.  Moras ne’e iha ita nia karau iha Timor-Leste nu’udar moras endemia, tanba moras ne’e tama iha ita-nia nasaun Timor-Leste uluk kedas durante Indonézia nia ukun. Iha tempu ne’eba, iha programa vasinasaun ne’ebé hala’o husi dirasaun pekuária hanesan programa eradikasaun moras refere ba ita nia karau. Maibé depois ita hetan independénsia totál iha maiu 2002, ita-nia governu liuhusi Ministériu Agrikultura seidauk iha programa eradikasaun ba moras brucellosis to’o ohin-loron. Artigu ida ne’e koko atu fahe informasaun ba leitór sira konaba estratejia eradikasaun moras brucellosis iha karau iha Timor-Leste, atu karik instituisaun relevante sira hanesan ministériu agrikultura bele utiliza nu’udar informasaun bázika hodi foti desizaun ba oin konaba moras brucellosis iha ita-nia karau iha Timor-Leste.

Iha karau-baka no karau-timur, brucellosis kauza hosi brucella abortu. Bakteria ida ne’e, la’ós de’it da’et ba karau, maibé bele hamosu moras ba animál seluk hanesan bibi-malae no bibi-timur, fahi, asu, ema, busa, no animál mamalia balun ne’ebé moris iha tasi. Nune’e, iha espesie brucella oi-oin ne’ebé hamosu moras ba animál hirak mensiona liu ba hanesan B. ovis, B. melitensia, B. neotomae, B. suis, B. canis,B. cati, no B. pinnipedialis. Iha Timor-Leste, so iha balada karau maka identifikadu ona ho nia  prevalénsia ne’ebé oi-oin. Nune’e mos moras brucellosis identifikadu ona iha ema ne’ebé hakiak karau no sira ne’ebé servisu ho karau no na’an karau.

Iha Timor-Leste, moras brucellosis investiga ona husi Timoroan sira iha karau-baka bali no identifika nia prevalénsia ki’ik liu maka pursentu 11 no boot liu bele to’o maizumenus pursentu 50. Katak, metade husi ita-nia karau-baka ne’ebé agrikultór sira hakiak afetadu husi moras brucellosis. Brucellosis iha karau-baka eziste ona iha munisípiu sira hanesan Dili, Baukau, Vikeke, Lautein, Bobonaru, no Kovalima. La’ós de’it iha karau ne’ebé sei moris, investigadór sira mos halo ona peskiza moras refere iha karau-baka iha matadouru sira ne’ebé oho karau hodi fa’an nia na’an iha Dili, Baukau no Bobonaru. Munisípiu hirak ne’ebé mensionadu liu ba moras brucellosis eziste ona iha karau-baka ne’ebé agrikultór sira hakiak. Maibé to’o ohin loron, seidauk iha programa eradikasaun ruma ne’ebé hala’o husi ita nia instituisaun relevante hanesan ministériu agrikultura hodi halakon moras refere ba ita-nia animál sira.

Moras brucellosis afeta direta ba ekonomia no sosiu-kultura timoroan, liu-liu agrikultór sira ne’ebé hakiak karau iha Timor-Leste. Moras ne’e mos sai fatór importante hodi hapara esportasaun ita-nia karau ba nasaun seluk. Moras refere rasik redús produsaun karau la’ós de’it karau-baka, maibé mos karau-timur tanba brucellosis kauza infertilidade, abortu, no fó impaktu negativu ba indikadór reprodutivu karau nian hanesan hanaruk períodu idade hahoris dahuluk, hanaruk períodu intervalu hahoris karau-inan nian, hamate karau-oan no karau boot, no maioria karau ne’ebé afeta brucellosis mak karau-inan kabuk sira. Moras refere hamosu infertilidade ba karau-inan produtivu sira, no liu ida ne’e karau infetadu refere bele akontese esterilidade permanente, katak karau-inan ne’e bele labele produtivu tan ona. Nune’e mos, karau kabuk infetadu bainhira hahoris oan maioria oan sira isin fraku no bele mate lalais iha tempu badak depois hahoris.

Brucellosis hanaruk períodu idade hahoris dahuluk tanba iha tempu karau-inan joven mak kabuk  dahuluk no afetadu husi brucella abortus. Karau-inan joven ne’ebé loloos hahoris dahuluk iha idade maizumenus tinan rua maibé labele akontese no bele estende to’o ba idade tinan tolu ba leten mak hahoris oan dahuluk. Tanba iha períodu kabuk dahuluk ne’e akontese tiha abortu bainhira idade kabuk to’o idade kabuk fulan lima ba leten. Nune’e presiza hikas tempu hodi kaben no kabuk hikas hodi bele hahoris oan dahuluk nian. Nune’e maka brucellosis habarak idade hahoris dahuluk karau-baka inan joven ne’ebé kabuk dahuluk tanba akontese tiha abortu. Nune’e, brucellosis redús idade produtividade karau-baka inan.

Nune’e mos bainhira karau inan ida hahoris oan ona no loloos tenki hahoris tan iha tinan ida tuir mai maibé labele akontese tanba moras brucellosis hanaruk intervalu hahoris iha períodu hahoris tuir mai nian sai kleur. Tuir loloos, karau-baka Bali kada tinan hahoris dala ida. Maibé ho infesaun husi bakteria brucella abortu, karau-inan ne’ebé hahoris oan ona, labele hahoris tan iha tinan tuir mai tanba akontese hikas abortu. Kuandu abortu akontese ona, presiza tan tempu hodi kaben hikas, kabuk hikas mak bele hahoris hikas. Tanba ne’e maka karau-inan refere nia períodu intervalu hahoris ne’ebé loloos ne’e kada tinan ida hahoris oan ida, maibé labele akontese tanba moras brucellosis nia impaktu ne’ebé estende períodu intervalu hahoris karau-inan nian.

Moras brucellosis maioria akontese ba karau-inan kabuk kompara ho karau-inan ne’ebé la kabuk. Karau ne’ebé kabuk iha substansia ida hanaran erythritol ne’ebé iha plasenta. Tanba ne’e plasenta sai organ patognomonia ka fatin ne’ebé bakteria brucella gosta hela ba no hamosu abortu tanba bakteria refere habarak aan iha ne’eba no disturbu ligasaun entre karau-oan ho nia inan. Tanba ne’e nia hamosu abortu barak liu tanba karau-oan iha inan nia isin kuandu fulan lima ba leten ona dalabarak mosu ona abortu. Inan joven ne’ebé fóin kabuk dahuluk nian dalabarak akontese abortu no depois imunidade iha, inan refere bele kabuk hikas no hahoris oan ne’ebé mos kontaminadu ho mikrobia bakteria brucella. Nune’e, ajente moras brucellosis ne’e da’et lais ba karau sira ne’ebé hakiak hamutuk, han-hemu hamutuk, ou hela hamutuk iha luhan ida ou iha pasture ne’ebé karau nain husik karau sira ba hodi buka du’ut.

Moras brucellosis iha karau da’et lais no fasil husi karau ida ba karau seluk no husi fatin ida ba fatin seluk ho maneira oin rua. Moras ne’e bele da’et direta husi karau ida ba karau seluk liuhusi kaben, no karau inan nia organ sira falun oan ka plasenta ne’ebé monu sai liur iha fatin ne’ebé abortu no monu iha pastura sira. Karau sira seluk ne’ebé sei livre husi brucellosis hetan da’et direta husi karau infektadu sira bainhira hetan kontaktu direta ba sira iha tempu sira han-hemu iha fatin hanesan. Kontaktu direta entre karau saudavel ho plasenta no karau oan abortu mos bele akontese. Moras ne’e mos bele da’et indiretamente ba karau sira seluk liuhusi be hemu no ai-han ne’ebé kontaminadu ho bakteria brucella liuhusi plasenta ne’ebé monu iha be laran mak karau hemu ou monu iha du’ut leten ne’ebé karau han kona. Karau inan kabuk ne’ebé iha ona imunidade, dalaruma la akontese ona abortu maibé oan isin fraku no hahoris tiha isin fraku no mate fali de’it. Moras ne’e da’et ka transmite lais tanba dalabarak agrikultór nia karau hakiak ka husik hamutuk de’it iha pastura naturál sira no utiliza be nalihun sira hodi hemu hamutuk de’it. Kuandu karau ida mak akontese ona abortu no utiliza be ho ai-han hamutuk mak moras ne’e fasil tebes da’et ba karau sira seluk. Bakteria ne’e mos bele da’et ba karau seluk no ita ema liuhusi susubeen ne’ebé lahalo pasteurizasaun antes hemu. Nune’e mos na’an ne’ebé kontaminadu ona ka na’an husi animál infektadu sira sai fóntes bakteria brucella hodi da’et husi animál ida ba seluk no husi fatin ida ba seluk.

Moras brucellosis difisil halo tratamentu iha karau infektadu tanba aimoruk antibiotika karun no presiza tempu naruk hodi halo tratamentu. Nune’e, tratamentu ba animál infektadu labele hala’o tanba la ekonómiku. Tanba ne’e, estratéjiku eradikasaun moras brucellosis iha nasaun afetadu sira so bele hala’o liuhusi maneira kontrola movimentu animál, prevensaun liuhusi vasinasaun no halo teste no oho animál infektadu sira. Hahú husi vijilánsia no mapamentu moras animál nian, presiza hatene fatin ne’ebé mak moras brucellosis iha ona, no fatin ne’ebé mak sei livre husi moras refere. Atu hatene fatin ne’ebé sei livre ho fatin ne’ebé afetadu husi moras brucellosis bele liuhusi dalan halo survey no investigasaun husi instituisaun akademiku sira. Nune’e, presiza lei hodi regula movimentu animál nian.

Munisípiu, postu administratvu no suku ne’ebé sei livre husi moras brucellosis, presiza bandu ho regulamentu atu animál ka karau husi fatin afetadu moras brucellosis labele tama ba área livre husi moras refere. Karau ne’ebé bele tama ba área ne’ebé sei livre moras brucellosis só karau ne’ebé mai husi  area ne’ebé sei livre duni liuhusi dokumentu ne’ebé aneksa ba. Presiza iha karta akompañamentu teste laboratóriu ne’ebé médiku veterináriu asina katak karau refere maihusi fatin ne’ebé sei livre moras brucellosis.

Moras brucellosis to’o oras ne’e dau-daun iha tinan 2024 ne’e klasifika nu’udar moras endemia ne’ebé seidauk aplika estratejia eradikasaun ruma. Nasaun barak iha mundu aplika vasinasaun nu’udar meius estratejia bázika hodi eradika moras brucellosis. Informasaun jerál konaba saida mak vasinasaun ho objetivu vasinasaun ne’ebé aplika iha balada fahi nian  bele haree iha artigu uluk nian iha link ne’e: https://tatoli.tl/2020/01/22/entre-vasinasaun-no-tratamentu-ba-balada-fahi-iha-timor-leste/.

Ho vasinasaun, imunidade karau nian bele aumenta hodi bele kontra infesaun naturál ne’ebé karau hasoru. Depois halo vasinasaun ba karau iha area afetadu sira, kontinua hala’o survey hodi hatene efetividade programa vasinasaun refere no hatene prevalénsia brucellosis iha karau. Kuandu prevalénsia ki’ik ona (iha nasaun barak utiliza prevalénsia pursentu rua nu’udar padraun mínimu) bazeia ba populasaun karau ne’ebé ita iha, bele kontinua halo programa teste no oho ka test and slaughter ba karau infektadu sira. Ho prevalénsia ne’ebé ki’ik, populasaun karau infektadu la barak ona. Nune’e, ita oho karik mos karau uituan de’it ona.

Bainhira programa vasinasaun susesu hodi redús ona hodi redús prevalénsia brucellosis iha karau, bele aumenta ho estratejia kompensasaun (karau nain bele hetan osan balun husi governu) ba karau ne’ebé teste no oho bainhira pozitivu brucellosis. Karau pozitivu brucellosis liuhusi teste iha laboratóriu no rezultadu ne’e asina husi médiku veterináriu ne’ebé responsabiliza ba teste ne’e mak bele oho. Oho karau pozitivu brucellosis ne’e ita hakotu ona transmisaun ajente moras brucellosis nian atu labele tan da’et ba karau seluk iha fatin seluk, inklui mos labele da’et ona ba ita ema. Husi ne’e, ita nia rai doben Timor-Leste bele livre ona husi moras brucellosis iha ita nia karau no ita ema nia vida. Ita bele mos kontinua halo vijilánsia ba animál seluk hanesan fahi, bibi, asu no busa atu hatene mos nia ezisténsia no nia prevalénsia. Nune’e, programa eradikasaun bele hala’o ho estratejia ne’ebé di’ak.

Ikus liu konklui, moras brucellosis nu’udar moras endemia iha Timor-Leste no afeta ona mos ba ita ema. Ne’e moras zoonosa, ho prevalénsia iha karau husi pursentu 11 to’o maizumenus pursentu 50. Seidauk iha programa eradikasaun ruma ne’ebé implementa iha tempu agora. Moras ne’e fasil hada’et husi karau ida ba karau seluk no husi fatin ida ba fatin seluk. Hamosu abortu ba karau kabuk sira no fó impaktu ladiak ba indikadór reprodutivu karau nian no redús produsaun karau. Nune’e, estratejia eradikasaun ne’e propoin bele hahú ho vijilánsia hodi halo mapamentu moras animál nian no define área livre no area afetadu moras refere. Presiza lei hodi regulamentu movimentu karau husi fatn ida ba fatin seluk. Aplika programa vasinasaun hodi aumenta imunidade karau no redús prevalénsia moras brucellosis. Suporta ho kompensasaun, kuandu halo evaluasaun ba programa vasinasaun no halo investigasaun no hetan prevalénsia brucellosis to’o nivel ne’ebé ki’ik ona maizumenus pursentu rua, ita bele aplika metodu test and slaughter, katak ita oho karau ne’ebé teste no sei pozitivu brucellosis hodi hakotu korenti transmisaun moras refere ba karau no ita ema iha futuru.

 

Hakerek-na’in nu’udar Membru Asosiasaun Médiku Veterináriu Timor-Leste (AMVTL) no dosente e peskizadór Departamentu Saúde Animál, Fakuldade Agrikultura, Universidade Nacional Timor Lorosa’e

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!