iklan

HEADLINE, OPINIAUN

Hili membru foun CITL: respeita ema nia kapasidade no hadi’a kualidade imprensa

Hili membru foun CITL: respeita ema nia kapasidade no hadi’a kualidade imprensa

Jornalista G-NEWS, no Konsellleiru CITL tinan 2023-2025, Amito Qonusere Araújo.Imajen/espesial

“Importante tebes ba ita atu apresia maluk jornalista sira-nia kapasidade no kontribuisaun, hodi la hatún malu ka hamenus valór esperiénsia ida-idak nian” .

Mídia iha papél importante atu forma sosiedade ida ne’ebé demokrátiku no nakloke, liu-liu iha nasaun ne’ebé sei dezenvolve hela, hanesan Timor Leste. Funsaun mídia nian hodi fornese informasaun ba sosiedade. Tanba ne’e, determina futuru Konsellu Imprensa no mídia iha Timor Leste nu’udar desizaun estratéjiku ida ne’ebé sei influénsia kualidade no diresaun dezenvolvimentu setór mídia nian.

Konsellu Imprensa iha responsabilidade boot atu mantein liberdade imprensa, estabelese padraun étika jornalístiku, no asegura katak mídia funsiona ho profisionál. Timor Leste hasoru dezafiu estruturál ne’ebé signifikativu, hanesan infraestrutura no rekursu ne’ebé limitadu, no mós influénsia polítika ne’ebé bele fó impaktu ba independénsia mídia nian. Tanba ne’e, Konsellu Imprensa ne’ebé efetivu tenke bele ultrapasa dezafiu hirak ne’e no garante katak mídia kontinua funsiona nu’udar ai-riin ida ne’ebé kredivel ba demokrasia.

Eleisaun ba membru Konsellu Imprensa iha kongresu tuir mai ne’e importante tebes, tanba sira mak sei determina polítika mídia nian iha tinan hira tuir mai. Desizaun ne’e sei fó impaktu direta ba kualidade reportajen no hametin liberdade imprensa iha Timor Leste.

Iha avansu teknolójiku no dezafiu hosi dezinformasaun, Konsellu Imprensa mós tenke bele hatán ba dinámika sira-ne’e hodi la sakrifika prinsípiu independénsia no ezatidaun jornalístika. Selesaun loloos ba Konsellu Imprensa sei garante dezenvolvimentu mídia ne’ebé profisionál, independente no apoia demokrasia ne’ebé forte liu iha Timor Leste.

Kongresu hili membru foun CITL

Kongresu Jornalista Timor Leste ne’ebé sei hala’o iha loron 13 fulan-Dezembru tinan 2024, no Kongresu Na’in ba Empreza Mídia, sei akontese iha loron 11 fulan-Dezembru 2024, nu’udar momentu importante ba dezenvolvimentu mídia iha nasaun ida ne’e. Iha kongresu rua ne’e sei hili reprezentante ba Konsellu Imprensa Timor Leste, ne’ebé sei hala’o mandatu husi tinan 2025 to’o tinan 2029.

Konsellu Imprensa nu’udar pesóa koletiva ida direitu públiku nian, ho natureza entidade administrativa independente, hetan autonomia administrativa finanseira no ho patrimóniu rasik, (Artigo 1.° Estatutu Conselho Imprensa). Konsellu Imprensa iha papel xave mak atu Promove liberdade espresaun no imprensa, promove independénsia ba meius komunikasaun sosiál, asegura asesu jornalista sira iha hala’o sira nia atividade jornalístika, no Promove no asegura kualidade profisaun jornalístika nian.

Kongresu Jornalista Timor Leste ne’e sei envolve jornalista sira ne’ebé membru husi organizasaun prinsipál tolu: AJTL (Asosiasaun Jornalista Timor Leste), TLPU (Timor Leste Press Union), no UPJTL (União de Profissionais de Jornalista de Timor Leste) ka jornalista sira mak hamutuk hodi hili reprezentante ne’ebé sei tuur iha Konsellu Imprensa, ho reprezentante na’in-rua, tuir lei komunikasaun sosiál.

Aleinde ida-ne’e, iha mós kongresu Na’in ba mídia sira, ne’ebé sei hili sira nia reprezentante ida iha prosesu ne’e. ikus-liu, membru Parlamentu Nasionál mós sei hili sira nia reprejentante na’in rua, iha ne’ebé na’in-ida peritu iha komunikasaun, no na’in-ida seluk peritu ba lei, hodi kontribui mós ba selesaun membru Konsellu Imprensa ho mandatu tinan 2025 to’o 2029.

Kritériu-Jerál ba membru potensiál Konsellu Imprensa nian klaru tebes: kandidatu ne’ebé selesionadu tenke iha abilidade ko’alia públiku ne’ebé di’ak, perspetiva luan kona-ba situasaun mídia iha Timor Leste, nune’e mós koñesimentu kona-ba tendénsia no dezafiu mídia nian iha nivel rejionál no internasionál. Integridade, profisionalizmu no istória di’ak iha mundu jornalizmu sai mós rikusoin prinsipál ba kandidatu ne’ebé hakarak eleitu.

Depois eleisaun, membru Konsellu Imprensa eleitu na’in lima, sei hetan posse husi Prezidente Parlamentu Nasionál, no sira sei hahú sira nia kna’ar ho mandatu tinan haat hodi regula no fiskaliza indústria mídia iha Timor Leste. Konsellu Imprensa ida ne’ebé independente no iha abilidade adekuadu sei sai matadalan importante ida ba sustentabilidade no kualidade mídia iha nasaun ne’e.

Situasaun Média iha Timor Leste

Situasaun mídia iha Timor Leste oras ne’e hasoru hela dezafiu estrutural oi-oin, tantu iha termu infraestrutura, rekursu umanu, no mós influénsia polítika no ekonómika. Nu’udar nasaun ne’ebé foin ukun-an, Timor Leste tenta nafatin atu harii sistema mídia ne’ebé independente no profisionál. Maski liberdade imprensa hetan garantia husi konstituisaun, realidade iha terenu dalabarak kompleksu liu.

Dezafiu prinsipál ida maka infraestrutura ne’ebé limitadu. Iha munisípiu sira, liu-liu iha kapital Dili, sei laiha asesu ba teknolojia adekuada ba radiodifuzaun no produsaun média. Limitadu asesu ba internet ne’ebé estavel, hardware no software ne’ebé suporta mídia ho kualidade, nune’e mós difikuldade iha distribuisaun notísia, dalabarak sai obstákulu ba mídia lokál atu dezenvolve. Aleinde ne’e, lakuna informasaun entre área urbana no rurál sai luan liután, ne’ebé hamosu dezigualdade iha relatóriu no redusaun iha diversidade informasaun ne’ebé públiku simu.

Rekursu umanu ne’ebé limitadu iha setór mídia mós sai hanesan obstákulu ne’ebé signifikativu. Jornalista barak servisu lahó formasaun formál ka edukasaun jornalizmu ne’ebé adekuadu. Maski iha esforsu husi organizasaun jornalista sira nian hodi hala’o formasaun no kapasitasaun, kualidade jerál jornalizmu nian depende maka’as nafatin ba jornalista sira-nia esperiénsia pesoál. Mídia barak mós hetan difikuldade tanba problema finanseiru, ho saláriu ne’ebé ki’ik no kondisaun serbisu ne’ebé ladún di’ak, ne’ebé hamosu nivel aas hosi rotasaun jornalista nian.

Maski Timor Leste iha liberdade imprensa iha nia konstituisaun, média dalabarak hetan influénsia husi forsa polítika no ekonómika ne’ebé eziste. Mídia balu iha tendénsia atu apoia grupu polítiku balu ka iha ajenda negósiu nian ne’ebé bele afeta objetividade reportajen nian. Dalaruma, influénsia ida-ne’e bele estraga independénsia jornalístika no difikulta mídia nia kna’ar nu’udar vijilánsia krítiku ba governu no figura sira ne’ebé maka iha kbi’it.

Iha parte seluk, dezenvolvimentu mídia dijitál mós muda ona panorama mídia iha Timor Leste. Ho utilizasaun internet no mídia sosiál ne’ebé aumenta, informasaun agora bele espalla lalais iha sosiedade tomak. Maski ida-ne’e fó oportunidade atu habelar alkansa reportajen nian, mídia dijitál sira mós lori dezafiu foun iha forma propagasaun hoax, dezinformasaun no notísia falsu ne’ebé susar atu kontrola. Ida ne’e komplika liu tán Konsellu Imprensa nia kna’ar atu garante kualidade no kredibilidade notísia ne’ebé espalla iha públiku nia le’et.

Maski média iha Timor Leste hasoru dezafiu bo’ot, seitor ne’e mos iha oportunidade barak ba kresimentu. Aumentu asesu ba internet no dezenvolvimentu iha teknolojia komunikasaun nian bele loke oportunidade ba mídia atu alkansa públiku ne’ebé luan liu, no mós utiliza plataforma dijitál hodi habelar informasaun ne’ebé loos no oportunu liu. Liu husi formasaun no haforsa kapasidade jornalista nian bele hasa’e kualidade jornalizmu, ne’ebé sei lori benefísiu boot ba demokrasia no abertura ba informasaun iha Timor Leste.

Konklusaun

Eleisaun ba membru Konsellu Imprensa ne’ebé sei hala’o iha Kongresu Jornalista Timor Leste no Kongresu Na’in ba Empreza Mídia nian iha fulan-Dezembru 2024, nu’udar momentu importante ida hodi garante katak, Konsellu Imprensa ne’ebé eleitu iha kbi’it no integridade hodi hala’o ninia kna’ar. Konsellu Imprensa tenke bele hasoru dezafiu ne’ebé iha, inklui problema infraestrutura, kualidade rekursu umanu, influénsia polítika, nune’e mós dezafiu iha mídia dijitál.

Konsellu Imprensa ne’ebé independente no profisionál sei iha papél importante tebes hodi mantein kualidade reportajen, proteje liberdade imprensa no hasa’e akuntabilidade mídia nian iha Timor Leste. Aleinde ne’e, sira mós sei orienta dezenvolvimentu mídia iha futuru, hodi garante katak mídia iha Timor Leste kontinua funsiona nu’udar ai-riin demokrasia ne’ebé forte no independente.

Ho kolaborasaun entre jornalista, mídia na’in no instituisaun estadu nian, hein katak mídia Timor Leste bele dezenvolve liután, sai profisionál liután, livre hosi influénsia esterna ne’ebé prejudika, no bele hasoru dezafiu globál iha era dijitál. Ba oin, papel Konsellu Imprensa eleitu kritiku tebes hodi garante katak média sai nafatin forsa ida ne’ebe suporta Timor Leste nia progresu sosial, politika no ekonomia.

Kongresu Jornalista Timor Leste 2024 hanesan oportunidade importante ba jornalista ida-idak atu kontribui diretamente hodi determina dezenvolvimentu mídia iha nasaun ida ne’e. Partisipasaun ativa iha eleisaun Konsellu Imprensa la’ós de’it responsabilidade ida, maibé mós manifestasaun ida husi ita nia komitmentu atu hametin kualidade no liberdade imprensa iha Timor Leste.

Nu’udar jornalista, ita iha papél ida ne’ebé labele troka hodi mantein diversidade informasaun no apoia prosesu demokratizasaun. Tanba ne’e, importante tebes ba ita atu apresia maluk jornalista sira-nia kapasidade no kontribuisaun, hodi la hatún malu ka hamenus valór esperiénsia ida-idak nian. Votu hotu-hotu, hanoin hotu-hotu, no desizaun hotu-hotu ne’ebé ita halo iha kongresu sei afeta ita-nia mídia nia futuru.

Mai ita servisu hamutuk, apoia malu, no foka ba objetivu komún ida: harii mídia independente, profisionál no ho kualidade. Só ho unidade no respeitu malu mak ita bele alkansa vizaun boot ida ne’e no garante katak mídia iha Timor Leste funsiona ho di’ak ba komunidade tomak nia di’ak. REMATA

“Pax et bonum” !!!
“Tottús Tuús” !!!

Hakerek-Na’in:
Amito Qonusere Araújo
Jornalista G-NEWS, no Konsellleiru CITL tinan 2023-2025
Númeru kontaktu: +67077639282
Fatuhada, Dili-Timor Leste

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!