DILI, 16 dezembru 2024 (TATOLI)–Institute of Bussiness (IOB) realiza serimónia graduasaun ba dala-17, hodi fó graduasaun ba estudante finalista hamutuk 658, husi Fakuldade Ekonomia, Negósiu, no Ospitalidade Turizmu.
Durante serimónia graduasaun, Reitór IOB, Pedro Barreto Ximenes, husu ba estudante finalista sira atu iha hanoin luan no hakat ba oin ho brani hodi hasoru dezafiu.
“Ha’u-nia lia-menon ba sira mak keta naok, tenkeser iha hanoin luan, brani hakat luan, brani hasoru dezafiu no brani apreende, ain tenkeser sama metin nafatin iha kraik ho umildade no kontinua apreende nafatin tanba mundu ne’e muda lalais tebes,” Reitór hato’o iha fatin serimónia graduasaun, iha Sentru Konvensaun Dili (CCD, sigla portugés), segunda ne’e.
Nia hameno ba graduadu sira bainhira hetan ona serbisu tenke hatudu nafatin responsabilidade.
“Depois akaba ona husi fatin ida-ne’e, kuandu hetan ona serbisu ruma, kualker serbisu saida de’it no kualker pozisaun saida de’it, maka tenke halo no asume, maski simples ba mós tenke halo ho didi’ak ho fuan no domin tomak, ho nune’e maka rezultadu sei sai di’ak liután,” nia fó hanoin.
Notísia relevante : Jerente IOB la konkorda ho sujestaun MESSK kona-ba hamenus propina
Graduasaun ba tinan ikus 2024 ne’e, feto reprezenta 70% husi totál, ne’ebé hatudu katak feto mós iha ona konsiénsia atu hetan edukasaun ne’ebé a’as.
“Ne’e hatudu progresu di’ak no hatudu mós katak iha ona konsiénsia husi ita-nia feton sira atu hetan edukasaun ne’ebé maka’as. Kontente tebes ho gelar ne’ebé mak sira hetan,” nia orgullu.
Iha biban hanesan, Diretóra Jerál iha Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), Maria Fernanda Lay, konsidera, serimónia ohin reprezenta susesu husi ema hotu ne’ebé partisipa direta no indireta iha trajetória akadémika husi estudante sira ne’ebé ohin hetan graduasaun.
“Ho razaun ida-ne’e, jestór, profesór no estudante sira IOB tenke hetan parabéns. Ha’u hakarak kongratula estudante sira ba sira-nia motivasaun, esforsu no talentu durante sira-nia perkursu akadémiku tomak hodi ultrapasa difikuldade hotu no apreende ho susesu matenek ne’ebé transmite husi sira-nia profesór sira. Sira-nia família mós tenke hetan parabéns, tanba sira sempre apoia iha sira-nia viajen akadémika tomak no sai hanesan apoiu fundamentál ba sira-nia susesu,” nia dehan.
Ensinu Superiór hanesan ai-riin esensiál hodi prepara foin-sa’e timoroan sira ba dezafiu sira husi mundu ne’ebé globalizadu ba beibeik.
“ASEAN ho ninia diversidade kulturál no ekonómika, oferese ba Timor-Leste plataforma estratéjiku ida atu dezenvolve parseria sira, troka koñesimentu no harii ponte sira ne’ebé hakbesik ita ba nasaun viziñu sira. Maibé, atu Timor-Leste bele integra tomak iha ASEAN, ita tenke garante katak ita-nia sistema ensinu superiór aliña ho padraun rejionál no internasionál. Ida-ne’e presiza esforsu koletivu ida atu moderniza, dezenvolve kurríkulu no forma ita-nia profesór no peskizadór sira. Ita presiza instituisaun ensinu superiór sira atu prepara joven sira atu kompete iha merkadu globál, iha área prioridade sira hanesan siénsia, teknolojia, enjeñaria, matemátika, saúde no umanidade sira,” nia informa.
Aleinde ne’e, kestaun kualidade sai hanesan dezafiu prinsipál iha setór ensinu superiór, nune’e Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura maka responsável atu dezenvolve no implementa lejizlasaun, estratéjia no polítika sira hodi promove kualidade, rigór no relevánsia husi kursu sira iha instituisaun ensinu tersiáriu sira.
“Atu hetan dezenvolvimentu ho kualidade iha setór ida-ne’e, importante atu estabelese parseria sólida entre Governu no instituisaun edukasionál públika no privada sira. Nune’e, kooperasaun no diálogu sai dalan obrigatóriu hodi alkansa kualidade. Se ita hakarak hasoru dezafiu sira no halo mudansa konkreta sira. Ita presiza implementa polítika sira ne’ebé promove abilidade atu integra no kria sinerjia sira entre asaun oin-oin ne’ebé implementa,” nia katak.
Governu labele preokupa de’it ho aumenta númeru graduadu sira kada tinan, maibé presiza asegura katak graduadu sira ne’e iha formasaun iha área no kursu sira ne’ebé nasaun ne’e presiza duni, nune’e evita kriasaun dezempregu no problema sosiál sira.
“Ha’u hein katak estudante graduadu, ida-idak bele lori fali ba sira-nia eskola, atitude rigór, domin ba koñesimentu no ábitu serbisu ne’ebé sira apreende iha ne’e durante sira nia kursu. Ita labele haluha katak edukasaun mak buat ida ne’ebé importante liu atu muda sidadaun sira nia hanoin no komportamentu, nune’e bainhira ita-boot sai profesór ita-boot sei iha oportunidade iha ita-boot nia liman atu kontribui ba formasaun sidadaun ne’ebé di’ak liu, kualifikadu liu ho valór morál ne’ebé di’ak liu,” nia tenik.
Reprezentante graduadu, Justino Menezes, hateten, loron ohin ne’e importante no istóriku ba sira tanba bele termina ona sira-nia edukasaun iha nível ensinu superiór.
“Agradese tebes ba estrutura Reitória IOB nia tanba eleva ona ami-nia koñesimentu iha área ne’ebé ami deside no ohin loron ami finaliza,” nia salienta.
Nia konsidera, serimónia solene graduasaun ne’e nu’udar símbolu atribuisaun terminasaun estudu iha IOB, maibé la signifika estudu ba siénsia termina iha ne’e de’it no edukasaun no siénsia la haree ba idade, rasa no étnia maibé edukasaun laiha limitasaun.
“Estudu ne’e la’ós atu hetan diploma maibé ho objetivu atu dezenvolve ita-nia an hodi partisipa iha konstrusaun Estadu no dezenvolvimentu nasionál husi koñesimentu siénsia sira-ne’e. Ha’u enkoraja kolega sira hotu atu nafatin firme hodi hola parte iha dezenvolvimentu no konstrusaun Estadu ida-ne’e,” nia tenik.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina




