BOBONARO, 10 janeiru 2025 (TATOLI) – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, sesta ne’e, ofisialmente hatuur fatuk dahuluk ba projetu konstrusaun eskema irrigasaun Maliana II, ne’ebé lokaliza iha mota Malibaka, suku Tapo-Memo, postu administrativu Maliana, munisípiu Bobonaro.
Governu konstrui irrigasaun ne’e ho intensaun atu fornese bee ba natar ho sufisiente, ne’ebé sei kobre ba área ektare 1.401 husi totál área ne’e kuaze ektare 300 ba nasaun viziñu Indonézia, liuliu povu agrikultór iha Builalu, Turiskai, munisípiu Belu, Provínsia Nusa Tenggara Timur. Enkuantu husi parte Timor-Leste nian kuaze iha ektare 1.401.

Esforsu ne’ebé governu halo atu aumenta produsaun agríkola, la’ós de’it hare, maibé mós produtu sira seluk hanesan; batar, modo, setór pekuária no hakiak ikan.
Xefe Governu apela ba povu agrikultór sira iha Maliana atu hahú ona reativa fali natár sira-ne’ebé durante ne’e abandonadu.
Notísia relevante: Suku Tapo-Memo prontu oferese rai-plantasaun ba projetu irrigasaun Maliana II
“Ha’u nu’udar Primeiru Ministru, ezije ita-boot sira servisu ba, book ba, lae ita depende de’it ona ba ita-nia Estadu. Tanba iha funu-laran ita la depende ba ema, ita iha kompromsiu, mehi boot ba ukun-aan. Ha’u ko’alia ne’e liuliu ba joven sira, ferik-katuas sira sira tuur iha-ne’e, sira-nia terus mak ajuda imi ohin loron sai matenek, labele hakarak serbisu iha komputadór, agrikultura muda ita-nia morís,” nia hateten iha intervensaun iha sede suku Tapo-Memo.
Prezidente Autoridade Munisípiu Bobonaro, Alexandrino Pires, agradese ba Governu no sente orgullu tanba durante tinan barak natar ekatre rihun ida-resin hamrook tebes bee husi irrigasaun Maliana II.
“Tinan ida-ne’e ami-nia volume produsaun ki’ik-oan tebes, bainhira ita hahú irrigasaun ida-ne’e, natar sira abandona atu responde ona ba ami-nia auto-sufisiente. Ami (Bobonaro) la ko’alia atu exporta, maibé ami ko’alia maizumenus bele haan loron ida dala-tolu, uluk ami (Bobonaro), agora ami iha ona mákina la presiza kuda ona ho liman,” nia katak.
Nia dehan, bainhira irrigasaun ne’e finaliza ba futuru bele hasa’e produsaun agríkola no eleva ekonomia iha munisípiu Bobonaro.
“Hirak-ne’e responde hotu ona, foos globus, folsom sei la tama iha munisípiu Bobonaro,
hahú husi ponte Loes mai ne’e kios, loja labele fa’an foos importadu iha Bobonaro. Ha’u hakarak foos, batar, koto, fore-rai Bobonaro mak sei fa’an iha Bobonaro laran, ami hakarak haan ami-nia ai-han rasik, ami atu trava osan merenda eskolar milaun $2, nune’e osan labele sai ba li’ur,” nia hateten.
Enkuantu obra ne’e responsabiliza hosi empreza internasionál Minarta Duta Hutama ho orsamentu ba millaun $9.8 no osan ba konsultan hamutuk rihun $800-resin. Pojetu ne’e ho durasaun kontrantu kuaze fulan-30 (tinan rua-resin).
Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, esplika planu ida-ne’e sei konstrui de’it barrajen no kanál irrigasaun primer, enkuantu ba kanál sekundáriu ho totál distánsia kilómetru ualu, MAPPF sei ko’alia teknikamente ho Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku atu halo revizaun ba dezeñu no preparasaun ba kalkulasaun Bill Off Quantitiy (BOQ).
Nia dehan, obra ne’e importante tebes tanba depois irrigasaun funsiona natar kuaze ekatre 700 ne’ebé durante ne’e abandona bele funsiona hikas hodi prodús hare no produtu agríkola seluk.
“Ha’u husu ba ita-boot sira atu serbisu hamutuk realiza ita hotu nia mehi katak aumenta produsaun, redús ka hapara importasaun husi rai-li’ur ba iha ita-nia rai, liuliu munisípiu Bobonaro,” nia katak.
Iha tinan kotuk, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta entrega ona mákina agríkola modernu haesan; tratór, mákina ko’a hare, kuda no seluk tán.
“Ita husu ita-boot sira kolabora ho ami hodi ita halo reforma iha Kabubu sira-ne’e, tanba Kabubu sira iha ne’ebá ki’ik-oan, ekatre ida kala Kabubu iha 10-resin, mas ba oin ita koko atu reforma ekatre ida ne’e iha de’it Kabubu haat, hodi nune’e bele posibilita mákina sira-ne’e atubele halo movimientu,” nia fó hanoin.
Notísia relevante: Natar na’in kontente Governu kontrata ona empreza konstrui irrigasaun Maliana II
Jornalista: Sérgio da Cruz
Editór: Evaristo Soares Martins