DILI, 15 janeiru 2025 (TATOLI) – Iha loron 08 Janeiru 2025, publika ona dekretu-lei númeru 1/2025, ne’ebé aprova Kódigu Aprovizionamentu no Kontratadu Públiku foun.
Diploma ida-ne’e, integra iha prosesu reforma jestaun finansa públika ne’ebé hala’o husi Governu Konstitusionál Dasiak ho objetivu mak moderniza prosedimentu ba kontratasaun públika, nune’e mós promove efisiénsia, transparénsia no dezenvolvimentu ekonómiku sustentavel ne’ebé boot tebes.
Tuir nota husi Governu ne’ebé Tatoli asesu, kódigu foun ne’e hatán ba nesesidade simplifikasaun no adaptasaun ba prátika internasionál sira ne’ebé di’ak-liu, hodi asegura utilizasaun ida ne’ebé efisiente no responsável liu ba rekursu públiku sira, iha tempu hanesan hodi apoia setór emprezariál nasionál.
“Entre alterasaun prinsipál sira ne’e, destaka introdusaun rejime preferensiál ida ba fornesedór nasionál, ne’ebé ho objetivu atu insentiva kreximentu ekonómiku no reforsa empreza lokál sira. Diploma ne’e mós introdús filafali konkursu limitadu no kria rejime akordu-kuadru, ne’ebé kria atu garante fornesimentu kontinua ba beins no servisu esensiál sira, hodi adapta prosesu ba nesesidade konkreta Administrasaun Públika nian”, komunikadu ne’e realsa.
Kódigu ne’e mós estabelese kritériu klaru atu loke prosedimentu aprovizionamentu. “Iha kazu administrasaun direta Estadu nian, desizaun oioin depende ba valór kontratuál hahú husi rihun $50 ba kompeténsia iha diretór-kerál ka ekivalente. Husi rihun $50 to’o millaun $5, kabe ba membru Governu, ho posibilidade delegasaun parsiál to’o rihun $500. Ba montante sira ne’ebé liu millaun $5, desizaun ne’e halo husi Konsellu Ministru”, dokumentu ne’e sita.
Iha ámbitu administrasaun indireta, responsabilidade ba kontratu sira ho valór to’o millaun $1 monu ba entidade nia órgaun diresaun superiór no ba montante sira ne’ebé aas-liu, aplika modelu hanesan ho administrasaun direta.
Konforme nota ne’e hateten iha kazu kontratu sira ne’ebé finansia hosi Fundu Infraestrutura, kompeténsia fahe entre Konsellu Administrasaun Fundu nian, ba montante to’o millaun $10, no Konsellu Ministru, ba montante boot-liu. Prosedimentu aprovizionamentu husi Prezidénsia Repúblika, Parlamentu Nasionál, tribunál, munisípiu no administrasaun independente hetan autorizasaun husi órgaun másima diresaun idaidak.
“Modelu organizasionál ida-ne’e buka atu garante klareza no ajilidade ne’ebé boot-liu, hodi prevene konflitu kompeténsia sira no promove jestaun rekursu públiku ida ne’ebé efetivu liu. Kódigu foun ne’e mós reforsa transparénsia no kontrolu administrativu ho introdusaun regra rigoroza kontra prátika abuzu, hanesan fahe kontratu. Figura jestór kontratu nian estabelese atu superviziona ezekusaun kontratu sira ne’ebé kompleksu liu ka ho valór aas, hodi garante responsabilizasaun no efisiénsia ne’ebé boot-liu”.
Aleinde ne’e, diploma ne’e inklui mekanizmu protesaun ba denunsiante sira kona-ba prátika ilísitu, hodi kontribui ba ambiente ida ne’ebé étiku liu iha setór públiku. Diploma ne’e mós permite atu halo aprovizionamentu antesipadu iha situasaun espesífiku, nune’e garante velosidade boot-liu hodi hatán ba nesesidade administrativu sira.
Kódigu foun ne’e tama iha vigór iha loron 01 juñu tinan 2025, hodi revoga dekretu-lei númeru 22/2022, loron 11 Maiu, maibé mantein dispozisaun tranzitória balun to’o publikasaun regulamentu komplementár sira.
Ministériu Finansa sei promove asaun esklaresimentu ne’ebé dirije ba funsionáriu administrasaun direta no indireta Estadu nian, ho objetivu atu garante kompriensaun no aplikasaun efikás husi kódigu foun ba aprovizionamentu no kontratu públiku.
Diploma ida-ne’e hanesan pasu importante ida ba modernizasaun no efisiénsia jestaun públika, ne’ebé hatudu kompromisu Governu nian hodi promove governasaun di’ak, transparénsia no dezenvolvimentu sustentavel.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora