DILI, 28 janeiru 2025 (TATOLI)—Reprezentante Universidade Nasaun Unida Institutu Internasionál ba Saúde Globál (UNU-IIGH) hasoru malu ho Prezidente Repúblika (PR) José Ramos Horta, hodi ko’alia kona-ba UNU-IIGH hakarak kolabora ho akadémiku Timor- Leste.
Universidade Nasaun Unida Institutu Internasionál ba Saúde Globál (UNU-IIGH) sei kolabora ho Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) iha área peskiza nian kona-ba impaktu sira husi mudansa klimátika ba saúde.
“Entaun ideia husi kolaborasaun ida-ne’e mak ita halo peskiza hamutuk. Hein katak ita bele konvida Peskizadór sira husi Timor Leste mai iha ita-nia Institutu iha Kuala Lumpur no Peskizadór sira husi Kuala Lumpur mós mai iha Institutu ida-ne’e. Ami mak institutu internasionál ida. Entaun, ami servisu hamutuk ho peskizadór sira husi mundu tomak no hein katak ami mós bele servisu hamutuk ho peskizadór sira iha Timor,” Diretór UNU-IIGH, Unni Karanukara, hateten ba jornalista sira hafoin enkontru ho PR Horta iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pité, ohin.
Nia hateten, Universidade ne’e hanesan ajénsia ONU úniku ne’ebé estabelese ona relasaun iha Ázia no ninia sede iha Kuala Lumpur iha Institutu Internasionál ba Saúde Globál.
“Ami iha ne’e atu esplora kooperasaun akadémika ho Universidade Nasionál iha ne’e,” nia dehan.
Nia dehan, aleinde enkontru ho PR Horta, Reprezentante UNU-IIGH sei hasoru mós jerente Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), sosiedade sivíl, organizasaun sira no instituisaun umanitária sira iha Timor Leste.
“Ami iha ne’e du’urante loron tolu ka haat, ami iha interrese ba kestaun mudansa klimátika no saúde no hakarak atu komprende liután kona-ba oinsá mudansa klimátika afeta iha nasaun ne’e no oinsá ita bele servisu hamutuk hodi rezolve kestaun balun ne’ebé afeta saúde públika iha rai-laran,” nia hateten.
Nia hatutan, Dr. Remko mak sira-nia peritu iha klima no saúde, nune’e nia mós mai hamutuk ho sira atu hasoru malu ho peritu sira iha Timor-Leste.
Entretantu, Xefe Estadu mós interresadu tebes no apoia Timor-Leste atu kolabora ho UNU-IIGH atu nune’e bele hasa’e nível envolvimentu entre peskizadór Timor-Leste no akadémiku sira ho mundu esternu.
Iha fatin hanesan, peritu ba klima no saúde, Remco Van de Pas, informa katak kolaborasaun ne’e hanesan mós troka no aprendizajen ida, tanba Timor-Leste iha Pasífiku no sei adere mós nu’udar membru ASEAN no dalan ida atu relasiona ho masaun membru CPLP sira.
“Ita bele fasilita, partikularmente kona-ba krize klimátika no ninia dezafiu sira, kona-ba kestaun saúde sira-ne’ebé interligadu, pandemia no inseguransa aihan. Ami sente katak importante tebes ba akadémiku sira no mós profisionál sira no jornál polítika sira atu bele troka ideia sira. Ida-ne’e mak ami-nia mandate. Ami halo ida-ne’e iha Kuala Lumpur, ami mós halo ida-ne’e ho kolega sira husi Nasaun Unida ne’ebé luan liu. Sede Rede Universitáriu iha Tókiu, sira mak kolega sira iha nasaun oioin iha mundu tomak. Entaun, ita ajuda malu no tanba ne’e mak ita espera bele servisu hamutuk ho Timor Leste,” nia dehan.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes




