DILI, 04 fevereiru 2025 (TATOLI)—Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) rejistu kazu dengue hamutuk na’in 23 iha janeiru no na’in ida mate iha inísiu fevereiru.
“Hakarak atu relata uluk relatóriu 2025 nian husi 01 janeiru to’o 04 fevereiru, totál pasiente ne’ebé diagnosa ho dengue hamutuk 23 no na’in ida mate,” Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapeútiku HNGV, Vidal Lopes informa ba jornalista sira iha HNGV, Bidau, tersa ne’e.
Nia haktuir, husi pasiente na’in 23, maioria labarik ho idade tinan ida to’o 15, entretantu iha loron 02 fulan-fevereiru ne’e labarik feto ida husi na’in 23 ne’e lakon vida, tanba mai ho kazu grave ne’ebé tama ona bá nia órgaun sira.
Nia informa, pesoál saúde sira halo duni atendimentu tuir protokolu ne’ebé mak iha, maibé pasiente ne’e la konsege salva tanba nia tama ona iha faze ida krítiku.
“Pesoál saúde hanesan médiku no infermeiru sira konsege atende duni tuir protokolu no tratamentu ne’ebé mak iha, más la konsege salva tanba nia tama ona iha faze krítiku liu, ne’ebé la konsege salva,” nia informa.
Notísia relevante: SSMD rejista moras dengue 67 maioria labarik iha janeiru 2025
Enkuantu pasiente na’in 22 seluk, Vidal tenik, balun alta ona no na’in neen mak sei baixa, daudaun ne’e sira-nia kondisaun di’ak.
“Sira-nia kondisaun agora bele kontroladu hela, sei enérjiku hela. Seidauk tama iha faze krítiku,” nia subliña.
Nia informa, kazu dengue ne’e tratamentu tuir protokolu ka padraun ne’ebé mak iha no dengue laiha tratamentu espesífiku ida, maibé sira halo tratamentu karik mosu mós komplikasaun ruma.
“Dengue en-prinsípiu laiha tratamentu espesífiku, maibé tratamentu ba nia sintoma no tratamentu ba nia komplikasaun sira. Karik iha komplikasaun seluk hanesan infesaun asosiada, bele fó antibiótiku, depois monitoriza, ” nia afirma.
Nia dehan, dengue ne’e tuir nia faze isin manas, krítiku no rekuperasaun, liu ona faze tolu ne’e nia bele di’ak rasik.
“Karik iha faze rekuperasaun mak mosu komplikasaun ruma, iha-ne’e doutór sira kapasitadu hotu ona hodi fó tratamentu. Más tratamentu ida di’ak liu ne’e mak tratamentu preventivu,” Vidal informa.
Nia husu ba Diresaun Promosaun Saúde iha Ministériu Saúde tenke halo promosaun no prevensaun, ho fomigasaun iha área sira ne’ebé mak riksu tanba agora tama ba tempu udan susuk sira gosta moris iha bee lihun, nune’e bee tanke tenke troka hela de’it, depois toba iha moskiteiru sira para bele prevene dengue.
Moras dengue ne’e hada’et husi susuk Aedes Aegypti liuhusi tata. Dengue la hada’et husi ema ba ema. Dengue hada’et bainhira intensidade tata ne’e aas ka maka’as liu.
Jestaun kazu ne’e mak hanesan fó nutrisaun/elektrolit iha fasilidade saúde. Ezemplu, fó soru-been, fó hemu bee no fó han ai-fuan vitamina barak no fó ai-moruk hanesan parasetamol hodi rezolve isin manas ne’ebé mosu.
Ladauk iha vasinasaun hodi prevene infesaun dengue. Ba prevensaun no kontrola moras infesaun dengue bele hala’o liuhusi maneira troka bee iha tanke, bidón, balde no vazu ai-funan kada semana liuhusi protesaun pesoál hanesan uza repelente iha isin-lolon no hatais ropa ne’ebé taka isin-lolon, toba iha moskiteiru nia laran, uza baygon hodi rega no sunu fivete.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Esditór: Xisto Freitas da Piedade