DILI, 07 fevereiru 2025 (TATOLI)—Asosiasaun Halibur Defisiénsia Matan Timor-Leste (AHDMTL) halo simulasaun ba ekipamentu teknolojia letra Braille nune’e ajuda ema defisiénsia matan bele asesu bá edukasaun ho di’ak inklui informasaun sira liuliu uza komputadór no android hodi kontribui ba prosesu dezenvolvimentu.
“Ko’alia kona-ba garante ema defisiénsia nia partisipasaun iha edukasaun, faze fundamentál primeiru mak letra braille atu ema defisiénsia matan bele asesu ba teknolojia no asesu ba setór públiku,” Prezidente HADTL, Gabriel de Sousa dehan liuhusi nia intervensaun iha serimónia simulasaun ba teknolojia letra braille ne’ebé hala’o iha salaun João Paulo II, Comoro, sesta ne’e.
Nia esplika, atu garante ema ho defisiénsia nia partisipasaun iha kampu serbisu, tenke iha uluk teknolojia dijitalizasaun uza aplikasaun ne’ebé mak bele fasilita ema ho defisiénsia matan tanba ida-ne’e mak importante liu.
Nia hatutan, planu asaun nasionál ba ema defisiénsia iha ministériu edukasaun liuhusi departamentu edukasaun inkluzivu haree katak sidadaun hotu-hotu liuliu sidadaun ema ho defisiénsia tenke partisipa iha área edukasaun.
“Husu ba maluk defisiénsia matan atu labele izola an. Mai aprende letra braille tanba letra braille maka bele transforma ita atu asesu bá edukasaun no kampu serbisu,” nia enkoraja.
Iha biban ne’e, nia solisita Embaixada Austrália atu fasilita formasaun ba ema ho defisiénsia matan liuliu formasaun ba ema-nia karater oinsá atubele hakbesik ba eventu públiku.
“Husu ba Embaixada Austrália atu kontinua apoia AHDTL tanba ami mós iha programa ida kona-ba formasaun no kapasitasaun ne’ebé foku bá letra braille no formasaun teknolojia dijitál oinsá mak ema defisiénsia matan bele uza komputadór no android atu halo nia atividade,” nia fó hanoin.
Iha fatin hanesan, Provedor dos Direitos Humanos e Justiça, Virgílio Guterres, hateten Estadu iha obrigasaun atu tau-matan ba ema ho defisiénsia tanba iha Konstituisaun RDTL artigu 21 define katak Estadu proteje ema defisiénsia nia direitu no ema defisiénsia iha direitu atu asesu ba atividade sira.
“Buat ne’ebé ha’u sempre ko’alia mak ne’e, Estadu tenke proteje ema defisiénsia sira-nia direitu asesu sira tanba sira mós iha direitu partisipa iha prosesu demokrátiku liuhusi ezerse direitu votu. Tanba ne’e, presiza atu tau-matan ba ema defisiénsia sira oinsá fó formasaun ba sira ho letra braille nune’e sira bele halo sira-nia atividade,” nia dehan.
Aleinde ne’e, Diretór Nasionál Edukasaun Inkluziva Ministériu Edukasaun, Fernando Soares, informa Ministériu Edukasaun nafatin halo koordenasaun ho parseiru sira no asosiasaun ema ho defisiénsia sira hotu atu kontinua promove ema defisiénsia sira asesu ba edukasaun.
“Agora daudaun Ministériu Edukasaun foti hela dadus ba sidadaun portadora defisiénsia ne’ebé asesu ba edukasaun husi ensinu pré-eskolár no báziku iha territóriu laran nune’e ita bele halo atendimentu inkluzivu ba hotu-hotu,” nia afirma.
Nune’e mós, reprezentante Embaixada Austrália ba Timor-Leste, Felicity Errington, hateten Austrália iha kompromisu nafatin apoia maluk sira defisiénsia matan liuliu apoia sira fó formasaun teknolojia letra braille oinsá sira bele koñese letra.
“Austrália iha kompromisu liuhusi nia programa formasaun sira atu kontinua kapasita maluk defisiénsia sira,” nia tenik.
Aleinde ne’e, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Loro Dias Ximenes, hateten ho simulasaun letra braille ne’ebé iha, ema ho defisiénsia hotu-hotu iha direitu asesu ba saida de’it tuir avansu teknolojia ne’ebé inkluziva.
“Governu la husik ema ida iha kotuk. Ema iha direitu hanesan hodi partisipa iha prosesu dezenvolvimentu ho inkluzivu,” nia dehan.
Konstituisaun RDTL artigu 21 hateten: (1) Sidadaun ne’ebé iha defisiénsia fízika ka mentál iha direitu no mós obrigasaun hanesan ho sidadaun sira seluk, maibé sira sei la hala’o kna’ar hirak ne’ebé sira labele hala’o tanba de’it sira-nia defisiénsia. (2) Estadu, bainhira bele, promove protesaun ba sidadaun sira ne’ebé iha defisiénsia, tuir lei haruka.
Jornalista: Natalino Costa
Editór: Xisto Freitas da Piedade