DILI

APFTL-OXFAM realiza diálogu ambientál ba mudansa klimátika

APFTL-OXFAM realiza diálogu ambientál ba mudansa klimátika

Feto no labarik sira ne’ebé evakua bá salaun Autoridade Protesaun bainhira inundasaun akontese iha Dili. Kuarta, 10 Janeiru 2024. Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 13 Fevereiru 2025 (TATOLI)-Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL) hamutuk ho Organizasaun Naun Governamentál (NGO) internasionál OXFAM, realiza atividade diálogu ambiental kona-ba mudansa klimátika no finansiamentu klimátika ho tema ‘finansiamentu ba futuru sustentável haforsa asaun klimátika’ liuhusi diálogu inkluzivu.

Kordenadora ba Programa Feto Foinsa’e, Elizabet Rita Maria Belo, hatete objetivu mak hakbesik joven sira ne’ebé mak sente afetadu ba impaktu mudansa klimátika.

“Diálogu ida-ne’e hatene informasaun ruma husi parte Governu ne’ebé mak ligadu ho asuntu finansiamentu klimátika ne’ebé ezekuta ona iha ita-ninia rai”, dehan kordenadora iha salaun Delta Nova, kinta ne’e.

Nia dehan, mudansa klimátika ne’e la’ós buat foun ida, tanba ema barak sai vítima no autór. “Mudansa klimátika ne’e la’ós naturalmente de’it maibé parte seluk mós artifisiál ka kauza husi ita”.

Country Diretór Oxfam iha Timor-Leste, Pankaj Anand, hatete diálogu ne’e importante tebes atu ema hotu hatene kona-ba kauza mudansa klimátika ne’ebé akontese iha Timor-Leste.

Nia dehan, konvida autoridade ne’ebé iha poder atu halo desizaun polítika hodi fahe sira nia programa no planu ho asuntu alterasaun klimátika no oinsá mak bele kontribui, nune’e minimiza risku ne’ebé mak afeta ba komunidade tanba mudansa klimátika.

Sekretariu Estadu ba Igualdade(SEI), Elvina Souza Carvalho, husu atu organiza malu ba atividade reflorestasaun no jestaun lixu hodi sai fali hanesan atividade ekonómika.

“Diálogu ohin loron hatudu katak ita hamrik unidu hodi halo mitigasaun no adaptasaun iha área alterasaun klimátika”, nia informa.

Nia dehan, mudansa klimátika ne’e hanesan situasaun ne’ebé real hodi fó impaktu ba ema hotu. Hodi hatutan: “Feto, labarik sira no ferik-katuas sira afeita hosi alterasaun klimátika”.

Nia haktuir relatóriu Nasaun Unida, grupu vulneravel mak feto no labarik feto. “Bainhira katástrofes klimátika extremas akontese, feto, labarik feto sira dala sanulu resin haat iha probabilidade mate kompara ho mane sira, liuliu tanba asesu limitadu ba informasaun, mobilidade, foti desizaun no rekursu”.

Nia dehan, estimasaun katak ema lakon hela-fatin no tenke dezkola tanba impaktu hosi alterasaun klimátika mak feto no labarik sira.

Dezastre grave sira akontese mós sei destroi servisu atendimentu essensiál sira inklui kuida ba saúde reprodutivu ba feto, labarik feto no joven feto sira. Iha 2020 no 2021, kapitál Dili hasoru inundasaun boot liuliu iha loron 4 fulan-Abríl 2021 akontese inundasaun ne’ebé kauza estragus materiál no ema mate. Iha tempu ne’ebá, Timor-Leste deklara situasaun kalamidade hosi natureza, ne’ebé hamate ema nain 42.

Timor-Leste aprova ona dekretu lei númeru 26/2012, 4 Jullu konaba baze ba ambiente iha artigu 34 ko’alia sobre mudansa klimátika; Estadu tenke implmenta medida sira ne’ebé presiza halo adaptasaun no hakaman alterasaun klimátika hodi promove hamenus emisaun gás sira ho efeitu estufa ba atmosfera, ninia mudansa tuir sumidouru no hamenus efeitu negativu hosi impaktu mudansa klimátiku iha sistema biofíziku no sosioekonómiku.

Notísia relevante: UNU-IIGH koopera ho UNTL halo peskiza kona-ba impaktu mudansa klimátika ba saúde

Jornalista       : Osória Marques

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!