DILI, 17 Fevereiru 2025 (TATOLI)-Institutu Nasionál Siénsia no Teknolojia (INCT) hamutuk ho Komisaun Nasionál Timor-Leste ba UNESCO realiza konsulta nasionál hodi implementa siénsia aberta ne’ebé envolve universidade no Institutu Superiór sira iha Timor-Leste.
Objetivu husi sorumutu ohin, halo konsultasaun ida kona-ba implementasaun ba rekomendasaun UNESCO 2021 nian, husi Estadu membru 194 kona-ba Siénsia Aberta. To’o ikus, Estadu membru sira ne’e sei submete sira ninia relatóriu nasionál kona-ba lejislativu, administrativu no medida sira seluk ba kada tinan haat nian. Implementasaun ba rekomendasasaun siénsia aberta ne’e liuliu haree iha aspetu koñesimentu sientífiku nakloke.
“Ida-ne’e refere ba publikasaun sientífiku sira ne’ebe ita públika ona hanesan iha artigu sientífiku sira, livru sira, relatoriu no paper konferénsia sira, dadus no meta-dadus aberta sira, rekursu no materiál edukasionál sira no seluk tan ne’ebé sein kustu, fasil no asesivél ba públiku inklui ema sira reside iha área rurál sira”, Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, José Cornelio Guterres, hatete iha salaun Sentru Kultura Indonézia, Kaikoli, segunda ne’e.
Prezidente INCT hatutan, aspetu daruak mak ko’alia kona-ba infraestrutura siénsia aberta. Ne’e referidu ba kompartillamentu infraestrutura peskiza (virtuál ou fiziku).
“Siénsia Aberta Europeia (EOSC) nu’udar inisiativa bo’ot ida-ne’ebe kria infraestrutura siénsia aberta iha Europa tomak. Nia oferese plataforma kolaborativa atu fasilita kompartilla no asesu dadus no rekursu sientífiku ba peskizadór, instituisaun sira no komunidade sientífika oi-oin. Iha mós plataforma publikasaun asesu abertu sira hanesan repozitóriu dijitalika fiziku, arkivu, dadus aberta no servisu komputasionál, bibliometria no siensiometria abertas”, nia esplika.
Alende ne’e iha asesu abertu husi autór sosiál sira ne’e ba esforsu kolaborasaun entre peskizadór sira no autor sosiál sira, inisiativa projetu peskiza ruma kona-ba oinsá hamos lixu iha sidade Dili. Projetu hamoos ne’e nu’udar inisiativa projetu ida ne’ebé ho objetivu remove plástiku iha tasi-laran, hahú ho kolaborasaun entre sientista, enjeñeiru inklui públiku enjeral.
Nia dehan hosi ne’e públiku bele kontribui diretamente, hala’o koletasaun dadus voluntáriu, ka halo mapeamentu kona-ba pontu krítiku ba poluisaun sira ka bele mós ajuda voluntáriu ba limpeza iha tasi ibun sira, ka ajuda teste hadi’a liu teknolojia ne’ebé uzu iha limpeza. Kolaborasaun entre koñesimentu indijena no mudansa klimátika. Iha rejiaun barak komunidade indijena sira iha koñesimentu luan kona-ba ekosistema lokál, padraun klimátiku, no prátika agrikola sustentável sira.
Koordenadora Open Science UNESCO Jakarta, Fereshteh Refieian, dehan iha Nasaun no povu ida nia leet ne’ebé nakonu ho inspirasaun no motivasaun ba dezenvolvimentu sustentável.
“Workshop ida ne’e nu’udar pasu importante ida identifika inisiativa, polítika, no prátika nasionál ne’ebé eziste ona ne’ebé iha liña ho Siénsia Aberta iha Timor-Leste. Ida-ne’e mós oportunidade ida atu diskute hamutuk dezafiu no barreira sira ba siénsia aberta no esplora hamutuk solusaun potensiál sira. Nune’e ha’u hakarak agradese ho laran tomak ba ita-nia kolega sira husi INCT no Komisaun Nasionál UNESCO nian, tanba permite oportunidade úniku ida-ne’e atu halibur atór nasionál prinsipál sira hotu no parte interesada siénsia nian iha ne’e ohin”, nia dehan.
UNESCO agradese ba oportunidade ida-ne’e hodi introdús rekomendasaun UNESCO nian kona-ba siénsia aberta, no benefísiu potensiál ne’ebé bele lori ba Timor-Leste. Adota hosi Estadu-membru hamutuk 194 inklui Timor-Leste iha tinan 2021. Rekomendasaun ida-ne’e fasilita kolaborasaun sientífika no fahe koñesimentu iha rai-laran no entre Nasaun sira.
“Ita-boot nia input sira durante loron rua ne’e sei la’ós de’it kontribui ba relatóriu nasionál dahuluk kona-ba progresu implementasaun rekomendasaun nian, maibé sira mós sei ajuda ita hotu atu komprende di’ak liután lakuna no dezafiu sira iha sistema siénsia nian. Importante liu tan, troka ida ne’e entre ita-boot sira hanesan pasu xave ida hodi hametin kolaborasaun, fahe koñesimentu, no harii sistema peskiza ida ne’ebé efisiente no efikás ba Timor-Leste”, dehan nia.
Nia hatutan tan: “Ita sei diskute oinsá ita ida-idak bele hala’o papél ida hodi harii sistema peskiza ida ne’ebé inkluzivu, kolaborativu, no transparente. Ida-ne’e maka esénsia husi siénsia aberta ida-ne’e ba ema hotu. La’ós de’it ba sientista sira no sira ne’ebé apoia peskiza iha faze oioin, maibé mós ba ema sira ne’ebé halo polítika, finansiadór peskiza nian, komunidade sira no titulár koñesimentu indíjena sira. Siénsia aberta hakarak asegura siénsia iha ligasaun ho sosiedade no serve sosiedade nia nesesidade sira. Ohin no aban, ita esplora oinsá ita ida-idak kontribui ba vizaun ida-ne’e”.
Timor-Leste estabelese daudaun ona fundasaun forte ba siénsia aberta liuhosi inisiativa sira hanesan dezenvolve Polítika Nasionál Siénsia, Teknolojia, no Inovasaun (STI), estabelese repozitóriu online ida hodi fahe rezultadu sientífiku sira, ne’ebé envolve ho komunidade sira iha peskiza ne’ebé halo.
“Esforsu sira-ne’e krusiál tebes hodi harii sistema siénsia ida ne’ebé metin ne’ebé fornese solusaun lokál sira. Iha loron rua oin mai, ita sei rona liután kona-ba oinsá ita bele aliña liután esforsu sira ne’ebé la’o daudaun ne’e hodi kria ekosistema peskiza ida ne’ebé inkluzivu no iha impaktu liután. Iha pasadu, UNESCO nu’udar parseiru orgullu hodi fó apoiu ba Timor-Leste hodi avansa edukasaun siénsia no matemátika. Ho apoiu husi KOICA no Governu Japaun, no koordenasaun husi komisaun Nasionál, ami kontribui ona hodi dezenvolve livru estudante sira nian, vídeo e-learning, no formasaun profesór sira nian”, nia dehan.
Koordenadora UNESCO, dehan laboratóriu oioin iha Nasaun no ekipamentu ba aprendizajen prátika kona-ba siénsia no matemátika.
“Inisiativa sira-ne’e ho objetivu haburas abilidade bazeia ba inkéritu no abilidade rezolusaun problema entre estudante sira Timor-Leste nian, ne’ebé forma jerasaun sientista, enjeñeiru no inovadór sira tuirmai Ha’u fiar katak hodi hakuak prinsípiu sira siénsia aberta nian, ita bele hametin sistema STI Timor-Leste nian hodi atrai estudante sira-ne’e no aproveita sira-nia abilidade no ideia inovativu sira hodi rezolve mundu reál”, nia dehan.
Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), José Honório, dehan importansia husi semináriu ne’e reprezenta paradigma foun ba produsaun, diseminasaun no utilizasaun koñesimentu atu promove transparénsia, kolaborasaun no inkluzaun iha Timor-Leste.
MESSK hatete, iha 2021 UNESCO aprova rekomendasaun sira kona-ba siénsia aberta, ne’ebé sai hanesan momentu istóriku ida atu garante koñesimentu sientífiku bele disponível ba ema hotu no bele asegura katak benéfisiu husi siénsia bele partilla ho igualdade ba ema hotu.
“Tamba ne’e, semináriu ida ne’e iha knaar importante atu harii espasu ka oportunidade ba diálogu no reflesaun kona-ba implementasaun iha Timor-Leste ba rekomendasaun sira husi UNESCO. Ita presiza fortalese kapasidade institusionál ba jestaun no prezervasaun koñesimentu, liuhusi kriasaun no expansaun repozitóriu dijitál, biblioteka livre no arkivu ida ne’ebé bele asesu ba públiku”, MESSK dehan.
Governante ne’e dehan liuhusi ne’e bele asesu livre ba dadus no publikasaun sientífika sira bele fó oportunidade ba akadémiku no estudante sira no sosiedade atu asesu ba avansu sientífiku sira ne’ebé bele fó impaktu ba dezenvolvimentu Nasaun ne’e nian.
“Maibé, ita hasoru dezafiu barak, lilu-liu presiza investe iha infraestrutura dijitál, asegura formasaun adekuadu ba profesionál kualifikadu sira no defini polítika públika ne’ebé insentiva adopsaun prinsipiu sira husi siénsia aberta. Tanba ne’e, semináriu ne’e importante atu partilla esperiensia, identifika dezafiu no buka solusaun, implementasaun efetivu no inklusivu ba rekomendasaun UNESCO kona-ba siénsia aberta”, dehan.
Nune’e Governu liu husi Ministériu Ensinu Superior, Siénsia no Kultura, reafirma kompromisu promove siénsia aberta hanesan dalan ida atu demokratiza koñesimentu. Governu mós sei kontinua halo polítika no inisiativa atu fasilita asesu livre no kolaborasaun sientífika nasionál no internasionál.
“Ha’u hein katak partisipante sira sei partilla hanoin no diskute proposta sira, susessu ba siénsia aberta iha Timor-Leste depende ba kolaborasaun entre setór públiku, privadu no Instituisaun Ensinu Superiór sira. Ha’u deseju votus susesu ba semináriu ida ne’e”, tenik.
Estratéjia promosaun siénsia aberta tuir rekomendasaun UNESCO sei integra prátika, polítika, Institutu Ensinu Superiór (IES), institutu públiku, sosiedadesivil sira.
Notísia relevante: INCT deside Grupu 12 sei hala’o peskiza sientifiku iha territóriu nasionál
Jornalista : Osória Marques
Editora : Rita Almeida