iklan

EDUKASAUN

Vise PM Assanami husu estudante respeita manorin sira

Vise PM Assanami husu estudante respeita manorin sira

Ministériu Edukasaun hamutuk ho parséiru internasionál sira selebra loron mundiál lian-inan 2025 "Edukasaun Multinlinge ba Futuru ida ne'ebé Dignu no Sustentável iha Timor-Leste", iha salaun Ian Martin, Balide, segunda (17/02). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 17 Fevereiru 2025 (TATOLI)-Vise Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rural no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino, husu ba estudante sira atu respeita manorin sira, tanba sira nu’udár eroi ba dezenvolvimentu edukasaun.

“Ha’u husu ba sosiedade tomak, ba alin estudante sira hotu, iha ne’ebé de’it, mestre/a ne’e ita-nia eroi ida ne’ebé ke ita nunka fó omenajen ka medalla hanesan eroi sira ne’ebé luta ba libertasaun, maibé ho sira mak ita matenek, ho sira mak ita hamriik, ho sira mak ita la’o ba oin, tanba ne’e mak respeita sira, respeitu inan-aman primeiru, segundu respeitu mestre/a”, dehan Vise-PM iha salaun INFORDEPE, Balide, segunda ne’e.

Nia dehan, iha nasaun ida, planu estratejiku saúde ho edukasaun ne’e fundamentu ba konstrusaun Estadu. Tanba ne’e, iha ukun an ida-ne’e Timoroan sira hahú hatene respeita filafali, tau mestre nu’udar edukadór no responsabilidade ba étika no moral iha Timor-Leste.

“Iha Nasaun ida, iha planu estratejiku saúde ho edukasaun ne’e fundamentu ba konstrusaun Estadu, atu ema Timor-Leste ba oin, ita sei tama ba ASEAN, ita tama ba organizasaun komérsiu mundiál, ita sai membru CPLP, ita mós sai membru ba G7±, organizasaun oin-oin mak ita hola parte, ne’e presiza ema matenek, para atu kompete, komérsiu mundiál ita tama, ita loke ita-nia merkadu ba ema li’ur, ita mós tama merkadu ema li’ur nia, maibé ne’e so ba ema matenek no se mak halo ema matenek, mestre sira, inan sira mak edukadór primeiru no tuir mai mestre sira, tanba ne’e iha ita-nia ukun rasik-aan ida-ne’e, ita hahú hatene respeita fila fali, tau mestre nu’udar edukadór no responsabilidade ba étika no moral iha ita-nia fatin, entaun iha atividade sa’ida de’it, iha atividade Governu, kulturál atividade festa sa’ida de’it, tenke respeita mestre ne’e primeiru, no médiku sira, tanba ida halo ita matenek no ida halo ita moris naruk, asuntu rua ne’e importante no vital ba ita-nia prosesu konstrusaun”, nia dehan.

Vise-PM hatutan tan: “Imi mak sei hodi rai ne’e ba oin, ita-nia rikusoi importante mak ema, la’ós material sira maibé buat sira-ne’e hotu so ema matenek mak bele hodi, rai barak hatudu ona, bele rikusoi barak maibé ema la matenek, ema ita la konsege konstrui di’ak no la dezenvolve di’ak mak rai la ba oin, ne’ebé mestre sira imi mak autoridade nakonu ho responsabilidade ba moral no étika, husu ba alunus sira no sosiedade atu nafatin respeita sira”.

Kona-ba problema ne’ebé dadaun ne’e manorin kontratadu sira hasoru ne’e, nia dehan, ministériu edukasaun iha ona planu atu rezolve.

“Ha’u rona mós iha fatin balun, ema hirus mestre sira, ema kontra sira, ha’u husu ba sira no ba ita hotu-hotu, mai ita hamutuk katak hatama fila fali respeitu sira-ne’e iha ita-nia karakter nu’udár Timor oan, o Timor oan ida o respeita ema ne’ebé halo o matenek, sira-ne’e ho salariu ne’ebé kiik maibé sira fó matenek no eduka o sai matenek. Ohin loron manorin sira iha problema lubuk ida tanba ita atu hadi’a no reforsa duni, tanba ne’e ho problema ne’ebé sira iha, ministériu edukasaun mós fó dalan ona katak sei fó teste espesiál ba sira, ne’e dalan ida ne’ebé ita tenke aproveita”, nia informa.

Notísia relevante: Ensinu superiór importante ba dezenvolvimentu, MESSK: “Respeita profesór sira” 

Jornalista       : Osória Marques

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!