HEADLINE, SAÚDE

OMS sei aprezenta proposta ba doadór hodi asesu fundu klimátiku

OMS sei aprezenta proposta ba doadór hodi asesu fundu klimátiku

Abertura enkontru aliansa transformasaun asesu finansiamentu klimátiku ba saúde iha Timor-Leste, iha salaun Hotel Hilton, Fatuhada, Dili, 25 Fevereiru 2025. Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 28 Fevereiru 2025 (TATOLI)—Konferénsia internasionál ba mudansa klimátika ne’ebé hala’o durante loron haat iha Timor-Leste, Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) ka The World Health Organization’s South-East Asia Region (WHO SEARO) sei aprezenta proposta ba doadór sira atu asesu ba fundu klimátiku.

OMS SEARO liuhusi Diretór Saúde Populasaun no Moras La Hada’et, Hussain Rasheed, hateten katak diskusaun iha konferénsia internasionál kona-ba klima no saúde ne’e importante tebes atu identifika área sira-ne’ebé prioridade iha kada nasaun oinsá bele asesu fundu ba mudansa klimátika.

“Diskusaun lori ami atu identifika área prioridade sira ba nasaun idak-idak no ami kria konseitu projetu ida atubele hato’o ba ami-nia doadór sira nune’e ami bele asesu ba fundu ba klimátiku nian,” Hussain Rasheed, hateten ba TATOLI iha Hotel Hilton, Fatuhada, Dili, sesta ne’e.

Notísia relevante: Governu-Parseiru internasionál diskute aliansa transformasaun asesu finansiamentu klimátiku saúde

Responsável ne’e hatutan, importante mak Timor-Leste hametin ninia rekursu teknolójiku no rekursu umanu hodi garante sistema saúde ne’ebé reziliente no responde ba impaktu husi alterasaun klimátika.

Iha fatin hanesan, pontu vokál Alliance  For Action on Climate Change and  Health (ATACH) Timor-Leste ba Ázia, Tomásia de Sousa, hateten  Ministériu Saúde orgullu ba enkontru SEARO ne’ebé hala’o iha-ne’e, ne’ebé foka liubá oinsá atu asesu finansa klimátika nian atu apoiu bá iha sistema saúde.

“Objetivu husi enkontru ba loron haat hahú husi loron 25 to’o 28 Fevereiru mak oinsá nasaun sira atu hanoin no kapasita membru nasaun  sira,  bele komprende di’ak liután saida mak nasaun idak-idak presiza hodi responde banhira iha alterasaun klimátika liuliu atu haforsa sistema nasionál saúde. Ida-ne’e mak nasaun sira mai partisipa atu halo diskusaun no fahe sira-nia esperiénsia depoisde oinsá atu dezeña planu ne’ebé mak di’ak,” nia haktuir.

Nia dehan, oportunidade ida-ne’e oinsá TL liuliu Ministériu Saúde hetan mós forsa ruma no prepara konseitu ida-ne’ebé mak di’ak atubele asesu bá iha fundu klimátiku tanba klimátika ne’e nia impaktu boot tebes liuliu fó risku ba ema-nia saúde.

“Banhira ita hetan afetadu, rai sei maran kle’ur no ne’e sei fó impaktu ba seguransa ai-han,  impaktu ba má-nutrsaun no impaktu mós bá saúde públika hanesan moras kontajioza kompostu dengue, diarea. Tanba ne’e, Ministériu Saúde nafatin haforsa sistema nasionál saúde, nune’e bele reziliente banhira iha alterasaun klimátika,” Tomásia esklarese.

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Xisto Freitas da Piedade

Publisidade iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!