DILI, 14 Marsu 2025 (TATOLI)—Ministériu Komérsiu no Indústria (MCI-sigla portugés) hamutuk ho Japan International Cooperation Agency (JICA) no mós Economic Research Institute for ASEAN and East Asia (ERIA), sesta ne’e, lansa levantamentu dadus ba planu asaun indústria manufatureira iha Timor-Leste.
“Ita-boot sira hatene katak ita foin mak kompleta ita-nia Lei Dezenvolvimentu Industriál, entaun ida-ne’e mak ita hanoin katak tenke iha baze balun ne’ebé bele apoiu ita liután liuliu entermu indústria sira-ne’ebé mak hahú moris iha rai-laran,” Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Augusto Junior Trindade, ba jornalista sira iha salaun MCI, Bebora, Dili.
Nia hateten, mikro, pekena empreza no médiu empreza sira-ne’e presiza iha lista ne’ebé mak kompletu atubele haree, entaun ho ida-ne’e mak MCI atu servisu hamutuk ho liña ministeriál liuliu Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MCAE-sigla portugés) no Ministériu Finansa atu tuur hamutuk hodi haree saida mak atu halo.
Notísia kompletu: MCI prepara enumeradór ba levantamentu dadus indústria manufatureira
“Ho ida-ne’e mak ita ko’alia ho ita-nia parseiru JICA no ERIA ida-ne’ebé mak durante halo peskiza barak mai ajuda ita atu oinsá survey ida kompletu ba ita-nia indústria tomak. Husi survey ne’e atu halo klasifikasaun loloos hira mak mikro, hira mak pekena, hira mak médiu, depois ita atu haree saida mak Governu atu halo,” nia esplika.
Iha fatin hanesan, Xefe Empreza Operasaun Eskritóriu Bee Leste, Pedro Morante Ardite, hateten empreza Bee Leste halo koordenasaun di’ak ho Governu, tanba ne’e sira husu oinsá atu apoiu setór privadu sira iha rai-laran, hanesan rekolla dadus manufatura nian tanba iha dadus ne’ebé loos, bele halo asaun no dezenvolve lejizlasaun hodi hamenus importasaun produtu balun ne’ebé iha ona rai-laran.
“Molok Governu trasa regulamentu hodi hamenus importasaun balun, tenke garante katak kuantidade produsaun ne’e sufisiente atu hatán ba nesesidade Timor-Leste nian. Ita konsidera ida-ne’e importante. Ita presiza iha dadus ne’ebé loloos nune’e ita bele redús importasaun hodi garante produsaun nasaun nian,” nia konklui.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade