iklan

NASIONÁL, HEADLINE, SAÚDE

Ministru Assanami buka poténsia reforsa seguransa alimentár

Ministru Assanami buka poténsia reforsa seguransa alimentár

Diretór Shalom Farm, Ayub Joseph Karimi hatudu hela produtu sira ne’ebé prodús iha sentru ne’e, iha Hera, sesta (14/03/2025). Imajen Tatoli/Alexandra da Costa

DILI, 14 Marsu 2025 (TATOLI)Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál, no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Asanami Sabino ho nia ekipa, sesta ne’e, halo vizita ba Sentru Agríkola Quinta Shalom Farm, iha suku Hera, postu administrativu Kristu Rei, munisípiu Dili.

Vizita ne’e hodi buka poténsia hodi reforsa seguransa alimentár iha rai-laran.

“Primeiru ita atu identifika no buka poténsia hotu ne’ebé bele kontribui hamenus má-nutrisaun krónika tanba daudaun atinje 47% no oinsá mak bele asegura seguransa alimentar. Tanba ne’e povu agrikultór sira ne’ebé konsentra hakiak balada, ita presiza sai komponente ida de’it atu haree potensialidade atu halo fini,” Vise-Primeiru Ministru hato’o ba jornalista sira, iha resintu Shalom Farm, Hera.

Notísia relevante : Vise-PM Assanami Sabino lansa Sistema agríkola modernu iha sentru formasaun To’os Matenek

Nia dehan, Governu sei serbisu hamutuk ho empreza Shalom Farm hodi haree ba dezenvolvimentu integradu iha área rurál hodi hasa’e rendimentu no potensialidade.

Husi ne’e mós bele loke dalan no fó oportunidade ba joven sira hodi asesu ba serbisu iha área agrikultura no pekuária.

“Iha dezenvolvimentu rurál ita atu halo aktividade integradu atubele hasa’e rendimentu iha kraik tanba iha potensialidade. Tanba ne’e,  ha’u mai haree ba oin ita bele serbisu hamutuk oinsá mak bele iha fini. Ita mós haree katak oinsá mak kria kampu serbisu ba joven sira, liuliu iha área rurál,” Ministru akresenta.

Tuir governante ne’e, agrikultura ne’e la haree oinsá fó asisténsia atu hasa’e produsaun, maibé tenke hasa’e no fahe fini ba komunidade no hakiak halo boot atubele sosa filafali.

Vise Primeiru-Ministru konsidera, Timor frajíl ho ninia investimentu agrikultura, nune’e povu gosta liu mak konsumu no dependente ba ai-han importasaun sira duke ninia produtu rasik.

“Se ita nasaun ukun-an ona maibé buat hahán de’it mós ita depende husi rai seluk, maka ita-nia sober-nia ne’e frajíl tebes,” nia katak.

Governu liuhusi Konsellu Seguransa Soberania Alimentar halo ona ordenasaun ho Prezidente munisípiu sira atu halo mapamentu atu ema hotu bele esforsu asegura ai-han iha territóriu.

Ministru Assanami enkoraja povu atu iha ninia prinsípiu rasik atu konsumu ai-han sira, la’ós dependente husi importasaun maibé konsumu produtu agríkola ne’ebé fini mai husu povu rasik.

“Ita tenki iha prinsípiu katak, han saida mak ita kuda, kuda saida mak ita han tanba buat ne’ebé ita han mak forma ita-nia isin, se ita dependente ba ai-han mai husi li’ur, dalaruma iha kímiku bainhira ita han nia mós estraga ita-nia isin,” governante ne’e katak.

Nia dehan, presiza kuda ai-han barak ho oin-oin atu nune’e bele garante sustentabilidade ai-han.

“Tanba ne’e mak han saida mak ita kuda, se hakarak han di’ak liu no buat oin-oin tenki kuda barak kuda oinoin para han. Uluk ita nia nunka dependente hahán husi rai-li’ur, maibé sira bele moris ho saudável, tanba ne’e ita han ita-nia hahán, ita fiar katak ita sei saudável no matenek,” Vise Primeiru-Ministru hato’o.

Biban ne’e, governante ne’e husu ba inan-aman no joven sira atu esforsu hodi bele asegura hahán tanba nu’udar parte ida husi integridade soberania.

“Badinas nafatin kuda ai-han hodi konsumu atu labele dependel iu ba hahan importasaun nian,” nia reforsa.

Iha fatin hanesan, Diretór Shalom Farm, Ayub Joseph Karimi, informa, parte empreza fa’an fini ba komunidade hodi hakiak halo boot, hafoin sosa fali iha komunidade hodi halo fini.

Nune’e, Ayub Joseph Karimi husu ba Governu atu serbisu hamutuk hodi promove sistema agrikultura iha nasaun ida-ne’e.

“Agora ha’u hakiak fini oan hodi fa’an ba komunidade, liuliu iha rurál, depois ha’u sosa fali iha sira hodi halo fini, nia mós presiza serbisu hamutuk ho Governu atu promove dezenvolvimentu agrikultura iha Timor-Leste,” nia tenik.

Empreza Shalom Farm ne’ebé harii husi ema estranjeiru iha tinan 2019 ne’e, halo atividade produsaun iha rai maizumenus ektare 20-resin.

Fatin ne’e halo atividade oinoin hanesan kuda ai-fuan maibé sira mós hakiak ho tipu oinoin hanesan fahi, manu-rade, karau, bibi, enkuantu animál balun importa husi Índia, Turki no Iran, mak hanesan karau, bibi no manu-rade.

Totál gastu ba kustu sira ne hotu hamutuk kuaze millaun $8-resin, no daudaun ne’e Shalom Farm halo parseria ho institutu públiku no privadu sira.

Jornalista     : Alexandra da Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!