iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Institutu Jeosiénsia Timor-Leste identifika bee-manas iha fatin 17

Institutu Jeosiénsia Timor-Leste identifika bee-manas iha fatin 17

Lokalizasaun bee-manas. Foto/IGTL

DILI, 19 Marsu 2025 (TATOLI) – Institutu Jeosiénsia Timor-Leste (IGTL, sigla portugés) halo estudu ba potensialidade bee-manas iha Timor-Leste no identifika ona nia lokalizasaun iha área 17.

Prezidente IGTL, Job Brites dos Santos, hateten institutu halo estudu jeotermia (kona-ba investigasaun ba rekursu jeotérmiku, ne’ebé nia fonte manas no enerjia ne’e maihusi rai -aran), ne’ebé konsidera hanesan rekursu jeolójiku, ne’ebé nia utilizasaun rua mak bainhira nia manas demais (hot spring) bele uza ba eletrisidade, ne’ebé iha nasaun barak utiliza ona no seluk bee-morna ka warm spring.

“Ita Timór koinsidénsia, tanba relasiona ho jeolojia, ami estudu ba asuntu ida-ne’e, no bazeia ba ami-nia identifikasuan ita hetan lokalizasaun bee manas hamutuk 17, husi númeru ne’e lima iha illa Ataúru”, prezidente hateten ba TATOLI, iha City 8 Manleuana.

Tuir dadus husi IGTL, lokalizasaun bee-manas 17 ne’e iha Hera-Dili ho nia temperatura 35ºC, Kumbole-Baukau 35ºC, Uai-Cana-Baukau 35ºC, Batumanu-Ermera 38ºC, Borolala-Bobonaru 38ºC, Lakluta-Vikeke 45ºc, bee-manas naturál Fatukahi-Manufahi 45ºC, Marobo-Bobonaru 45ºC, Lauhata-Likisá 48ºC, Weluli-Vikeke 60ºC, Fatuberliu 60-65ºC, no Koliate 98ºC.

Iha área Ataúru nian bee-manas kuaze iha tasi okos mak hanesan iha Beloi nia temperatura 35ºC, Akrema 40ºC, Pala 68ºC, Uaro-Ana 75ºC, no Makili 90ºC.

“Se temperatura menus husi 50ºC ne’e warm spring ka konsidera morna, se liu 50ºC mak manas maka’as ‘hot spring’”, nia esplika.

Job Brites salienta katak iha Lauhata-Likisá ne’e hot spring iha tasi-laran no úniku uitoan, tanba mosu naturalmente iha tasi laran, enkuantu iha prizaun Aipelu ne’e komunidade sira fura atu utiliza, maibé bee-manas maran.

“Ami iha estudu kompletu no entrega ona ba ministériu relevante hodi konsidera situasaun, no komunidade atu uza bee ne’e sira kuru tiha, hein to’o bee malirin mak hariis. Bee sira labele utiliza ba fase ropa, rega ai-funan tanba manas, no tau bomba ba mós sei ferrujen hotu, tanba tower listrik nia okos ne’e bee manas hotu”, dehan.

Notísia relevante: IGTL, Universidade Coimbra no LNEG identifika poténsia rekursu minerál haat iha Oekusi

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!