DILI, 20 Marsu 2025 (TATOLI)–Komisaun G iha Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata asuntu Edukasaun, Juventude, Desportu no Sidadania, kinta ne’e, hala’o audisaun ho kandidatu na’in-rua ne’ebé atu reprezenta órgaun soberania daruak ne’e ba Konsellu Imprensa (KI).
“Internasionalmente ita-nia index liberdade imprensa tun fali ba 20 (iha tinan 2024), ita hotu nia preokupasaun ida-ne’ebé mak bainhira eleitu signifika ita fó podér ba sira bele fó konsellu mais di’ak liu no hadi’a ita bele hetan fali índise ida pozitivu. Ida-ne’e mak ohin ami hato’o rekomendasaun,” Prezidente Komisaun G, Armando Lopes, hateten hafoin halo audisaun iha sala Komisaun G, iha PN.
Iha fatin hanesan, membru Komisaun G no Deputadu Bankada opozisaun husi Frente Revolucionária de Indepedente Timor-Leste (FRETILIN), Sancia Florencia Paixão Bano, husu meiu komunikasaun atubele fó sai notísia ho kualidade no kredível iha publikasaun sira.
Notísia relevante : Bankada CNRT propoin rekandidata Isabel Maria Fernandes de Jesus ba Konsellu Imprensa
Nune’e mós, Benevides Correira Barros, hato’o ninia disponibilidade rekandidatu-an ba KI ne’ebé propoin husi Bankada Governu husi Partidu Demokrátiku (PD).
Nia hato’o dezáfiu lima no bainhira hetan fiar sei tau atensaun hadi’a no buka solusaun durante mandatu, ba dahuluk kapasidade tékniku no kapasidade inteletuál profisional jornalista sira-nia iha área espesialidaza hanesan justisa, seguransa no seluk tan.
“Daruak, prioridade atu ultrapasa ita-nia indíse liberdade imprensa Timor-Leste iha Sudeste Asiátiku ita mantein pozisaun dahuluk to’o agora, maibé iha mundu 2024 tun ba 20. Tanba ita-nia problema autoridade governante halo intervensaun ba serbisu jornalista no kriminaliza produtu jornalístika,’’ atuál membru KI ne’e katak.
Datoluk mak lei komunikasaun sosiál la konsege regula kobre plataforma dijitál online, tanba ne’e difikulta KI atu superviziona inklui atu hola medida disiplinár ne’ebé viola lei komunikasaun no padraun kódiku étika no kapasitasaun kontinua ba jornalista.
Seluk, atu ultrapasa asuntu kriminaliza produtu jornalístiku liuhusi denúnsia kalunioza tanba bainhira jornalista sira halo sala la’ós lori keixa direita ba Ministériu Públiku ka Polísia.
Se keixa iha ne’ebá konstitui hanesan suspeitu ona, entaun atu evita labele kriminalizasaun ba produtu jornalístiku mak KI estabelese ona akordu ho Prokuradória Jerál Repúblika (PJR ), Polísia, no Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC) hodi halo serbisu integradu.
“Pur ezemplu, iha akordu ho Ministériu Públiku ne’e atu fó iha semináriu ruma hanesan informasaun ba ita-nia Prokuradór katak kuandu akontese disputa entre públiku ho jornalista sira iha keixa ita tenke entrega ba Konsellu Imprensa halo mediasaun no arbitrajen atu nune’e evita tiha, tanba afeta ba ita-nia índise ne’ebé sae prosesu hotu-hotu lori ba krime,” nia tenik.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina