DILI, 21 Marsu 2025 (TATOLI)–Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés), sesta ne’e, lansa relatóriu dezempeñu ekonómiku Timor-Leste ba tinan 2024 nian.
“Iha 2024 bazeia ba saida mak tau iha relatóriu, ita-nia kresimentu ekónomiku sa’e ba 4% husi 2,4 iha tinan 2023, katak sa’e 1,6% bainhira ita halo komparasaun,,” Governadór BCTL, Helder Lopes, hato’o iha ámbitu lansamentu relatóriu iha edifísiu Ministériu Finansa, Aitarak-Laran.
Nia esplika, tuir analiza Banku Sentrál nian, kresimentu ekonómia sa’e tanba dahuluk kresimentu ekonomia ne’ebé aumenta tanba sustenta ho despeza públika, katak aumenta iha orsamentu no despeza atuál iha Governu ninian konsege dudu ekonomia Timor-Leste hodi atinje kresimentu ekonómiku 4%.
Notísia relevante : Previzaun ADB, kresimentu ekonomia Timor-Leste sei aumenta 3,4% iha 2024
Daruak, despeza públika ne’ebé halo dudu inklui osan sira ne’ebé tau iha transferénsia públika nomós bens no servisu konsege dudu konsumu agregadu, nune’e pozitivamente kontribui ba kresimentu ekonómiku.
Datoluk, aumenta iha investimentu públiku no privadu halo referénsia ba despeza ne’ebé aloka ba kapitál dezenvolvimentu konsege dudu investimentu públiku ninia kresimentu no fasilita kresimentu iha investimentu setór privadu nian.

Tuir Governadór, maski setór privadu nia investimentu ladún aumenta barak, depois iha mós aumenta kréditu husi setór finanseira nune’e dudu investimentu privadu nomós dudu konsumu uma-kain, katak empreza sira ba empresta osan atu halo investimentu ou halo negósiu nomós individuál sira empresta osan hodi konsumu.
“Aumenta iha kréditu konsege dudu suporta kresimentu iha nível konsumu privadu ou uma uma-kain ou investimentu setór pivadu ninian. Maibé ita mós nota katak setór ida negativu kontinua eziste, liuliu iha tinan 2024 no husi kedas ita ukun-an to’o agora mak rejista défise iha komérsiu esternu, nune’e nia fó kontribuisaun negativu ba ita-nia ekonomia ne’ebé ita nafatin halo importasaun ne’ebé barak liu duke ita esporta,’’ nia tenik.
BCTL nota ho despeza públika ne’ebé sai fatór prinsipál ba kresimentu ekonómiku, nune’e Timor-Leste nia ekonomia sei depende maka’as husi despeza Governu no nota mós kontribuisaun setór produtivu liuliu hanesan agrikultura nia nafatin boot pur volta 20%, maibé ninia kontribuisaun ne’e estagnadu, katak kompara ho tinan 2023 ba fali tinan 2024 la hetan kresimentu kuaze hanesan maski ninia kompozisaun iha ekonomia nafatin boot.
‘’Depois indústria transformadora no setór serbisu sa’e maibé sa’e naton de’it, haree mós fatór seluk ne’ebé kontribui ba ita-nia kresimentu ekonómika mak hatudu katak, ho buat ne’ebé esplika, dahuluk ita-nia ekonomia sei depende ba konsumu barak liu tantu konsumu setór privadu, konsumu Governu no indivídu nia mak sei dudu domina ita-nia ekonómia la’ós investimentu mak dudu,” Governadór katak.
Daruak, investimentu públiku no privadu ki’ik tanba konsumu mak sei boot investimentu husi públiku no privadu ki’ik maibé hetan kresimentu, depois investimentu públiku iha aumenta 2% ba ninia kontribuisaun kresimentu ekonómiku nomós investimentu privadu iha aumenta 1%.
“Depois bainhira ita haree kompozisaun investimentu setór privadu nian ba kresimentu ekonómiku foin 5% de’it maski krese husi 4% ba 5%,’’ Helder Lopes hatutan.
Kresimentu ekonómiku importante ba jestaun ekonomia
Governadór BCTL deskreve, kresimentu ekonómiku ka Produtu Internu Brutu (PIBI ne’e importante bainhira halo jestaun ba ekonomia nasaun ida nian, iha objetivu tolu ne’ebé Governu ka instituisaun públika sira-nia esforsu hakarak atu atinje, ida mak kresimentu ekonómiku, inflasaun no kriasaun empregu.
Aleinde ne’e, kresimentu ekonómiku ne’e totál sasán no servisu ne’ebé ekonomia ida prodús iha períodu ne’e, iha kontestu Timor-Leste iha 2024 ekonomia prodús sasán no servisu hira, hafoin mak kálkula ninia kresimentu.
“Kresimentu ekonómiku importante tanba ita bainhira sukat kresimentu ekonómiku ita bele hatene despeza Governu hira, totál invesimentu hira, totál konsumu hira, depois lala’ok importasaun no esportasaun halo nusa no ita mós halo observasaun sobre setór produtivu sira-nia kontribuisaun ba ekonomia halo nusa,’’ nia akresenta.
Iha relatóriu ne’ebé lansa halo kobertura husi kresimentu ekonómiku, inflasaun, setór públiku, setór bankáriu, setór esternu no rekomendasaun balun ne’e BCTL hato’o.
Governadór BNCTL fó hanoin hodi partilla alvu prinisipál ekonomia nian ne’ebé estipula iha programa Governu durante mandatu tinan-lima, hanesan Governu tau alvu dahuluk atu atinje kresimentu ekonómiku anuál 5%, daruak mak inflasaun labele boot liu 4%, datoluk investimentu husi setór privadu kada tinan atinje 10% no reseita doméstika 15% ida atu hakore ba depedénsia ba reseita Fundu Petrolíferu no ikus liu mak kria empregu barak liu ba joven inklui forsa traballu.
“Ne’e hanesan alvu prinsipál ami hakarak partilla antes ita tama ba ita-nia dezempeñu 2024, ita atinje alvu sira ne’e ka la’e,’’ nia tenik.
Rekomendasaun tolu
Governadór BCTL, hateten, iha relatóriu ne’e hato’o rekomendasaun tolu mak promove no mantein estabilidade makro-ekonómiku, foku ba konsistentemente implementa reforma estruturál no monitorizasaun sistemátika ba dezenvolvimentu ekonómiku.
“Rekomendasaun mak ita tenke hametin kolaborasaun parte hotu hodi nune’e ita bele rezolve ita-nia problema ne’ebé iha, no ita tenke foku problema ita hatene ona oinsá mak rezolve no ikus liu mak kontinuasaun rezolve labele ohin rezolve pedasuk ida depois ita para tiha no ita la konsege rezolve hotu,” nia hato’o.
Iha fatin hanesan, Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, konsidera relatóriu ida-ne’e fornese análiza komprensivu ida kona-ba nasaun nia trajetória ekonómika, ne’ebé oferese hanoin folin-boot kona-ba progresu ne’ebé halo ona, dezáfiu sira ne’ebé kontinua hasoru, no estratéjiku sira ne’ebé presiza atu atinje inkluzivu no sustentável kreximentu.
“Timor-Leste nia kresimentu ekonómiku projeta atu aselera ba 4% iha tinan 2024, melloramentu ida husi 2,4% ne’ebé rejista iha tinan 2023. Ida-ne’e reflete ita-nia esforsu koletivu sira iha reforsu motór ekonómiku prinsipál sira, partikularmente liuhusi espansaun setór públiku, ne’ebé kontinua estimula atividade sira setór privadu nian,” Xefe Governu louva.
Governu nia alvu -5%
PM fó hanoin, enkuantu kresimentu ida-ne’e, enkoraja ida-ne’e nafatin iha Governu nia alvu 5% nia okos. Tanba ida-ne’e subliña nesesidade ba reforma estruturál sira ne’ebé kle’an liu, partisipasaun boot liu husi setór privadu, no investimentu públiku ne’ebé efisiente liu hodi garante reziliénsia ekonómika ba tempu naruk.
“Ita-nia ekonomia kontinua hasoru limitasaun estruturál sira, inklui kapasidade absorsaun ne’ebé limitadu, dependénsia a’as ba importasaun sira no setór privadu ne’ebé seidauk dezenvolve. Fatór sira-ne’e kontribui ona ba dezekilíbriu sira iha kresimentu, ho despeza públika ne’ebé dudu atividade ekonómika barak liu,’’ nia subliña.
Xanana hateten, atu rezolve kestaun ida-ne’e, Governu iha nafatin kompromisu ba konsolidasaun fiskál, hadi’a mobilizasaun reseita doméstika, no fó prioridade ba investimentu sira iha setór sira ne’ebé promove dezenvolvimentu sustentável, hanesan agrikultura, turizmu, no infraestrutura.
Inkluzaun finanseira no asesu ba finansiamentu mós esensiál atu loke potensiál ekonómiku. Hametin setór finanseiru, hasa’e disponibilidade kréditu, no fó apoiu ba empreza ki’ik no médiu sira sei sai xave atu diversifika ekonomia no hamenus dependénsia ba reseita petrolífera.
Diversifikasaun ekonómika presiza aprosimasaun ida ne’ebé olístiku, integradu no, loos duni, grau ida aten-barani nian, partikularmente hosi setór privadu. Integrasaun ekonómika ho merkadu rejionál no globál tenke hala’o ho ativu hodi hasa’e komérsiu, atrai investimentu estranjeiru, no kria empregu no oportunidade atu hamosu rendimentu ba povu Timoroan. Dalan ba kreximentu ekonómiku sustentável ezije elaborasaun polítika ne’ebé maka’as, konsistente, no, klaru, transparente.
“Governu sei kontinua serbisu besik ho Banku Sentrál, setór privadu, no parseiru dezenvolvimentu sira hodi implementa reforma sira ne’ebé hasa’e kompetividade ekonómika no hadi’a governasaun. Ida-ne’e maka imperativu katak kreximentu nasaun nian tradús ba benefísiu reál sira ba sidadaun hotu-hotu iha maneira ida ne’ebé dinámiku no inkluzivu,’’ nia hato’o.
PM Xanana iha biban ne’e, kongratula Banku Sentrál ba ninia dedikasaun hodi prodús relatóriu ekonómiku krusiál, ne’ebé sai hanesan instrumentu orientadór ida ba elaborasaun polítika ne’ebé informadu.
“Atu halo reforma, ita tenke kompriende uluk. Atu buras, ita tenke transforma koñesimentu ba asaun. Mai ita, tanba ne’e, uza koñesimentu ne’e hodi forma futuru ida ne’ebé reziliente no prósperu liu ba Timor-Leste,” Xefe Governu enkoraja.
Eventu ne’e partisipa husi Vise Primeiru-Ministru asuntu Ekonomia, Francisco Kalbuady Lay, membru IX Governu Konstituisionál balun, Prezidente Kámara Komérsiu Indústria Timor-Leste (CCI-TL), Jorge Serano, estudante universitáriu, reprezentante sosiedade sívil, korpu diplomátiku no konvidadu sira seluk.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina