iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Previzaun ADB, kresimentu ekonomia Timor-Leste sei aumenta 3,4% iha 2024

Previzaun ADB, kresimentu ekonomia Timor-Leste sei aumenta 3,4% iha 2024

Ilustrasaun kresimentu ekonómiku. Imajen/Espesiál

DILI, 11 abríl 2024 (TATOLI)–Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB, sigla inglés), kinta ne’e, partilla relatóriu foun, ne’ebé hatudu katak Timor-Leste nia perspetiva kresimentu iha mudansa, ho previzaun ekonomia sei aumenta 3,4% iha tinan 2024.

Kondisaun ne’e tanba polítika fiskál ne’ebé habelar liután no hamutuk ho aumentu iha investimentu kapitál no konsumu ne’ebé estável.

Iha ninia relatóriu topu ekonómiku, Asian Development Outlook (ADO) iha abríl 2024, ADB nota perspetiva kresimentu ne’ebé di’ak liu ba nasaun ne’e kompara ho estimativa 1,9% iha tinan 2023. Kresimentu iha previzaun katak sei kontinua aumenta liután ba 4,1% iha 2025, ne’ebé hetan apoia liu-liu husi investimentu kapitál, forneseimentu servisu no agrikultura.

“Hafoin esperiénsia tiha presaun ekonómiku ne’ebé maka’as iha tinan 2017-2021 tanba inserteza polítika rai-laran no xoke esternu inklui COVID-19, siklone seroja, no inundasaun boot, maski nune’e ekonomia Timor-Leste iha ona dalan rekuperasaun dezde tinan 2022, ne’ebé impulsiona husi nesesidade doméstika ne’ebé di’ak liu,” Diretóra Nasionál ADB ba Timor-Leste, Estefania Dina, hateten liuhosi nota ne’ebé Agência Tatoli asesu, kinta ne’e.

Diretora ne’e dehan, hasa’e investimentu ba tempu naruk iha kapitál umanu, infraestrutura esensiál no servisu públiku báziku sira-ne’e mak imperativu atu sustenta kresimentu ekonómiku no hasa’e dezenvolvimentu setór privadu.

Notísia relevante : Relatóriu ADB hatudu Timor-Leste nia PIB 1,8% iha tinan 2021

Iha ambiente inflasaun ne’ebé ki’ik liu, Timor-Leste iha oportunidade di’ak atu investe barak liu iha setór naun-petrolíferu sira, ne’ebé sei sai importante tebes atu mantein no prolonga momentu kresimentu ekonómiku.

Timor-Leste ninia prioridade ba aumenta investimentu kapitál nian mak kompromisu polítika ida-ne’ebé di’ak tebes. Atu atinje kompromisu ida-ne’e iha prátika, nune’e sei presiza atu asegura implementasaun ne’ebé di’ak ba projetu investimentu sira, hametin kapasidade institusionál no promove reforma jestaun finansas públika.

Inflasaun média sei moderadu to’o 3,5% iha 2024 no 2,9% iha 2025 tanba akompaña ho presu-presaun ba sasán no servisu importadu sira no risku presu sasán globál ne’ebé sei menus. Défise husi balansu tranzasaun atuál ne’e sei aumenta, prinsipalmente tanba deminuisaun husi rendimentu primária no aumenta importasaun tuir nesesidade doméstika ne’ebé a’as.

Risku ba Timor-Leste-nia perspetiva kresimentu mai husi dezastre sira ne’ebé relasiona ho klima no kondisaun ekstremu klimátika ne’ebé asosiadu ho El Nino, xoke ba termu komersiál, presu ai-han no enerjia ne’ebé sa’e tanba tensaun jeopolítiku, estragu komérsiu iha kadeia-abastesimentu, no risku sira ne’ebé asosiadu ho prestasaun servisu públiku no investimentu ki’ik liu.

ADB iha kompromisu atu alkansa Ázia no Pasífiku ida-ne’ebé prósperu, inkluzivu, reziliente no sustentável, iha tempu hanesan mós atu sustenta ninia esforsu sira hodi halakon pobreza estrema. Banku ne’e rasik harii iha tinan 1966, ho membru nasaun 68.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!