iklan

DILI, HEADLINE

Reuniaun inter-ministeriál g7+ iha Timor-Leste sei aborda objetivu prinsipál tolu

Reuniaun inter-ministeriál g7+ iha Timor-Leste sei aborda objetivu prinsipál tolu

Sekretariadu g7+ halo Konferénsia Imprensa konaba preparasaun Timor Leste sai uma nain ba enkontru g7+. partisipa iha komferensia imprensa nee Ministru Negósiu Estranjeiru Kooperasaun, Bendito Freitas, Sekretariu Jeral g7+. Helder da Costa no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosial. Expedito Dias Ximenes iha Palacio governu dili 8 abril 2025.Foto Tatoli/ Antonio Daciparu

DILI, 08 Abríl 2025 (TATOLI) – Timor-Leste sei sai uma-na’in ba abertura reuniaun inter-ministeriál husi Organizasaun g7+ 2025, iha ámbitu ba selebrasaun loron aniversáriu organizasaun nian ba  da-15 ho tema Fifteen Years of Unity: Shaping in The Future And Resilience in g7+ Country – Tinan Sanulu-resin-Lima Unidade nian: Forma iha Futuru No Reziliénsia iha Nasaun g7+.

 Tanba ne’e, Sekretáriu Jerál g7+ koopera ho Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) inklui Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) halo konferénsia imprensa hodi hato’o informasaun kona-ba enkontru ne’e ho nia sekuénsia sira, ne’ebé tuir ajenda sei hala’o loron rua, iha Sentru Konvensaun Dili (CCD, sigla portugés) no iha Otel Palm Spring, Kampung Alor, Dili.

“Ohin ita halo konferénsia imprensa ne’e ho objetivu atu informa ba ita-nia públiku territóriu Timor-Leste, iha rai laran no mós iha rai li’ur, kona-ba eventu reuniaun ministeriál g7+ ne’ebé sei hala’o komesa husi loron 11-12 Abríl”, Sekretáriu Jerál g7+, Helder da Costa perante jornalista sira, iha Kuartel jerál g7+, iha Palásiu Governu, Dili, ohin.

Sekretáriu ne’e hateten katak objetivu reuniaun ministeriál ida-ne’e, primeiru atu selebra 15 anos ba ezisténsia g7+ nian iha mundu; Timor-Leste mak sai hanesan país pioneiru, país fundadór, país doadór no mós país inspiradór.

“Objetivu prinsipál reuniaun ministeriál ne’e mak iha parte tolu hanesan; atu halo revizaun kona-ba progresu no alkansu ne’ebé atinji ona durante tinan sanulu resin-lima, objetivu tuir mak mai sei konsolida iha nível ministeriál, tantu diversidade husi membru g7+ ne’e tenke konsolida di’ak liután. Ikusliu mak atu trasa estratéjia ka matadalan roteiru atu prontu ajuda malu liuhusi programa kooperasaun frajíl ba frajíl”, dirijente ne’e akresenta.

Nia informa, atividade abertura iha loron 11 fulan-Abríl, Ministru negósiu estranjéiru no Ministra planeamentu no dezenvolvimentu ekonómiku nu’udar uma-nain ba eventu ne’e.

“Enkuantu atividade abertura sei loke diretamentu husi Prezidente Repúblika, José  Ramos Horta.  Seja Bem-vindo iha mós aprezentasaun vídio-badak ida husi Sekretáriu Jerál Nasoens Unidus, António Guterres, no vídeo badak husi g7+, no sei loke diskursu kona-ba vizaun g7+ husi Primeiru-ministru, Kayrala Xanana Gusmão”, líder ne’e informa.

Durante atividade g7+ nia iha Timor-Leste, nia reforsa, aleinde seremónia aniversáriu organizasaun iha mós sekuénsia seluk hanesan enkontru inter-ministeriál entre membru g7+, iha Hotel Palm Spring no sei hala’o vizita mós ba iha Kamara Nasionál Muzeu Rezisténsia Timor-Leste. No, iha sesaun enkontru ministeriál ida-ne’e sei ensera husi Prezidente Parlamentu Nasionál, Fernanda Lay, iha loron 12 fulan-Abríl 2025.

Sekretáriu Jerál ne’e konfirma, ita-nia bainaka sei to’o iha Dili, iha kinta-feira (10/04/2025) loraik, husi Singapura, hamutuk país sanulu resin-tolu iklui Timor hamutuk sanulu resin-haat, purtantu nasaun sanulu resin-haat mak sei halibur hamutuk iha Dili iha nível Ministru Negósiu Estranjeiru.

“Atu hateten katak tuir informasaun finál ne’ebé ami hetan maka ohin iha Ministru na’in-rua, Vise-Ministru na’in-lima, Embaixadór na’in-lima no Diretór Jerál, maiória husi membru kada país g7+ nian. Só iha nasaun nain-neen de’it mak labele mai tanba hasoru hela problema krize polítika rai laran, la permite sira atu hakat mai Timor-Leste”, nia informa.

Iha fatin hanesan, Ministru Negósiu Estranjeiru, Bendito Freitas rekoñese, “Importante tebes konferénsia interministeriál g7+ ne’ebé halo iha Dili, depois perkursu ida naran tinan sanulu resin-lima, organizasaun inter-governamentál ne’e funda iha Timor-Leste husi líder Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão, no presizamente hala’o konferénsia interministeriál ida-ne’e”.

Ministru ne’e akresenta, eventu internasionál ida-ne’e hatudu katak Timor-Leste maske ki’ik iha nia medida maibé nia lian iha mundu liuhusi mekanizmu diplomásia multilateralizmu servisu, lori ita-nia testamuña, ita-nia prezensa ba mundu atu tranzmiti kona-ba sensibilidade kauza globál no partisipasaun Timor-Leste hodi apoiu ba país sira ne’ebé frajíl no pos-konflitu.

“Atu bele konstrusaun Estadu, mekanizmu rekonsiliasaun atu nune’e bele dezenvolve hodi lori prosperidade ba povu, ba ekonomia no mós ba fraternidade entre país no entre Governu”, Governante ne’e afirma.

Atividade eventu g7+, sei partisipa husi membru nasaun sanulu resin-haat hanesan Afganistaun, Burundi, Repúblika Sentrál Áfrikana, Chad, Costa Marfim, Guiné-Bissau, Haiti, São Tomé no Prinsipe, Illa Salomaun, Somália, Sierra Lione, Liberia, Sudaun Súl inklui Timor-Leste. Iha mós partisipasaun husi órgaun soberánia, membru Governu, Parlamentu Nasionál, sosiedade sívil, akadémiku, setór privadu no mós líder sira.

Entretantu, totál membru husi organizasaun g7+ hamutuk nain rua nolu mak hanesan Afganistaun, Burundi, Repúblika Sentrál Áfrikana, Chad, Costa Marfim, Guiné-Bissau, Haiti, São Tomé no Prinsipé, Illa Salomaun, Somália, Sierra Lione, Liberia, Sudaun Súl, Timor-Leste, Papua Nova Guinea, Repúblika Demokrátika Kongo, Togo no mós Yaman.

Jornalista: Alexandra da Costa

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!