DILI, 09 Abríl 2025 (TATOLI) – Kreximentu ekonómiku Timor-Leste nian hatudu pozitivu ho ekonomia ne’ebé projeta atu krexe ho taxa média anuál 3,9% husi 2025 to’o 2026, informa relatóriu husi Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu (BAD).
Tuir dokumentu ne’e, kreximentu ne’e impulsiona husi ezijénsia konsumidór ne’ebé maka’as no polítika fiskál ida ne’ebé espansionista.
BAD prevee iha relatóriu Asian Development Outlook (ADO) Abril 2025, kreximentu sei atinji 4,0% iha 2025 no 3,8% iha 2026.
“Taxa kreximentu sira-ne’e aas liu média, liuliu hetan apoiu prinsipál husi aumentu investimentu kapitál, konsumu privadu, no fornesimentu servisu sira”, dehan.
Previzaun ida-ne’e fó sai antes administrasaun Estadu Unidu Amérika anunsia tarifa foun iha loron 02 Abríl ne’e.Nu’udar rezultadu, projesaun sira baze nian konta de’it ba tarifa sira ne’ebé iha efeitu antes anúnsiu ida-ne’e. Maibé, ADO Abril 2025 inklui análize ida kona-ba impaktu potensiál husi tarifa ne’ebé aas ba kreximentu iha Ázia no Pasífiku”, salienta.
“Timor-Leste nia kreximentu ekonómiku iha espetativa katak sei aselera, impulsionadu husi demanda doméstika no mellora ezekusaun orsamentál, nune’e sei sai meiu ida ne’ebé prometidu ba oin”, Diretora BAD nian iha Timor-Leste, Stefania Dina, hateten.
Nia haktuir katak atu sustenta momentu ida-ne’e presiza investe iha kapital umanu, liuhusi gastu públiku ne’ebé estratejiku no dezenvolvimentu ba longu prazu ne’ebé importante tebes, nune’e Timor-Leste bele alkansa kreximentu sustentavel, hasa’e reziliénsia, no loke poténsia tomak.
Relatóriu ne’e mós hatudu katak inflasaun médiu sei mantein iha 2,8% iha 2025 no 2026, tanba moderasaun iha presu ba alimentasaun no produtu komersiál globál, nomós aumentu folin ki’ik iha sasán no servisu sira ne’ebé labele iha negosiasaun.
“Preve katak défisit konta korrente nian projeta sei haluan, liuliu tanba importasaun sira ne’ebé aas liu”, katak.
Risku sira ba perspetiva kreximentu Timor-Leste nian inklui dezastre sira ne’ebé kauza husi perigu naturál sira, kondisaun meteorolójika sira ne’ebé estremu, flutuasaun sira iha termu komérsiu nian tanba kestaun jeopolítika globál sira no tensaun komérsiu sira ne’ebé aumenta, ezekusaun investimentu kapitál públiku nian ne’ebé ki’ik, no prestasaun servisu públiku ne’ebé fraku tebes.
Lembra katak relatóriu Banku Sentrál Timor-Leste hatudu katak kreximentu ekónomiku iha 2024 sa’e ba 4% husi 2,4 iha tinan 2023, katak sa’e 1,6% bainhira halo komparasaun.
Kreximentu ne’e sa’e tanba sustenta ho despeza públika, katak aumenta iha orsamentu no despeza atuál iha Governu nian; despeza públika ne’ebé iha no osan sira ne’ebé tau iha transferénsia públika no bens no servisu konsege dudu konsumu agregadu; no aumenta iha investimentu públiku no privadu halo referénsia ba despeza ne’ebé aloka ba kapitál dezenvolvimentu hasa’e investimentu públiku no kreximentu iha investimentu setór privadu nian.
Notísia relevante: Relatóriu BCTL: kresimentu ekonómiku Timor-Leste sa’e ba 4% iha tinan 2024
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora