Husi: Dom Carlos Filipe Ximenes Belo
Laureadu Prémiu Nobel ba Paz, 1996
Ho Domingu Ramos ka Domingu Paixaun, ita tama iha Semana Santa, ka semana boot liu. Ita hotu hatene saida mak semana. Liafuan ne’e portugés, no mai hosi lia Latim “septimana”, dehan katak períodu ida ho loron hitu (7), “sete manhãs, dadeer-saan hitu”. Iha tinan ida nia laran iha semana lima nulu resin rua (52). Maibé, ida-ne’e mak boot liu. Tanba sá mak semana ida-ne’e santa ka lulik liu, ka semana boot liu? Tanba iha semana ne’e nia laran, Uma-kreda sei selebra akontesimentu boboot de’it, kona-ba Na’i Jesus Kristu nia mistériu ka moris: Ninia Paixão (terus), Crucificação (hedi ba krús) no Ressurreição (moris hi’as).
Semana boot liu ne’e hahú iha Domingu Ramos, ne’ebé atan ha’u esplika tiha ona. Iha Kinta-feira santa, Uma-kreda sei hanoin hikas loron Na’i Jesus ho nia eskolante sira selebra ba dala ikus PÁSCOA, (Páskua) no han hamutuk “Última Ceia. Defaktu, Jesus ho nia disípulu, tuir povu judeu nia lisan no istória selebra Páskua. Tinan tinan, povu Judeu selebra Páskua atu hanoin kalan Maromak Javé liberta povu hosi Egipto sira-nia ukun no kbiit.
Maibé, iha “Última Ceia”, Na’i Jesus hahú buat foun ida: Nia kaer paun, dehan: -“ Ne’e Haú-nia isin, hola ba, no han ba. Ne’e kalis Ha’u raan nian, simu ba, no hemu ba.” Iha ne’e hahú Páskua foun, bolu Páskua Kristaun. Na’i Jesus liberta ita tomak hosi Demóniu no sala nia ukun no kbiit hodi haraik ba ita moris foun, moris iha grasa no liberdade espirituál.
Iha kalan ne’ebá, Na’i Jesus fó ezemplu boot haraik-an nian, hodi hodi fase apóstolu sira-nia ain, hodi hatudu domin boot. Jestu ida-ne’e hatudu mai katak, ita mós tenke HARAIK-AN NO SERBÍ MALUK SIRA. Iha mundu tomak, serimónia “Última Ceia” ne’e, hala’o iha loraik ka kalan. Iha dadeer-saan, iha katedrál, amu bispu no amu-lulik sira selebra MISSA CRISMAL.
Iha Sesta-feira santa, Uma-kreda hanoin hikas no selebra Na’i Jesus nia terus; Nia lori krús ba foho Kalváriu. Iha foho tutun ema hedi Nia ba krús. Tuirmai, Na’i Jesus iis kotu, no mate atu soi ema tomak.
Sábadu santu: loraik ka kalan, Uma-kreda hein Na’i Jesus nia moris hi’as, ho orasaun, liuliu ho Misa, iha kalan fahe rua. Iha kalan ne’e. hala’o serimónia fó bensa ba lilin boot ka círio pascal, ne’ebé reprezenta JESUS-LUZ DO MUNDO. Iha liturjia, iha leitura sia, ka hitu, hasai hosi Testamentu Tuan no Testamentu Foun. Tuirmai, hahú misa solene. Tanba Na’í Jesus moris hi’as, Uma-kreda sente kontente, no hananu ALELUIA.
Iha fatin balu, ema katekúmenu sira simu sakramentu batizmu, no sarani tomak hafoun fali sira-nia promesa batizmal. Hanesan uluk iha tempu bapa sira-nian (Indonézia), koramil sira obriga ita-nia katuas sira, aman, tiu, maun ka primu sira ba JAGA, nune’e mós sarani sira, iha mundu tomak, halibur an hodi hein Jesus nia moris hi’as (resurreisaun).
Kumprimentus,
Lisboa, 11 Abríl 2025