KOVALIMA, 22 Abríl 2025 (TATOLI) – Prezidente Autoridade munisípiu (PAM), Kovalima, Miguel Armada Cardoso, lidera enkontru sekretariadu ba dahuluk hodi diskuti no elabora matrís proposta projetu Planu Dezenvolimentu Integradu Munisipál (PDIM) 2026.
“Ohin loron ita realiza sorumutu importante diretór servisu munisipál, diretór delegasaun territoriál no líder postu administrativu sira, atu kumpri desizaun tanba atu dezenvolve Kovalima presiza iha responsabilidade”, PAM Kovalima, Miguel Armada Cardoso , hato’o iha nia diskursu, molok abertura diskusaun, iha salaun AMC, ohin.
Autoridade Kovalima, fó hanoin dirijente sira, prosesu diskusaun elobora matrís presiza kumpri kritéria ne’ebé mak aprezenta husi tékniku sira haree ba benefisiáriu ka oinsá? Bainhira tékniku halo aprezentasaun sé mak sei defende hanesan projetu husi Servisu munisipál saúde Kovalima.
Prosesu proposta projetu mai husi Suku hafoin diskuti iha reuniaun Asembleia postu administrativu (ASPA) haree, hafoin aprezenta fali iha reuniaun konsellu konsultivu hodi elobora matrís hafoin bele foti desizaun no submete ba nasionál.
“Iha 2025 ne’e ita iha projetu tolu maibé munisípiu balun la iha nune’e orsamentu hotu konsentra iha ministériu ho nune’e diretór SMPIDM atu identifika projetu ne’ebé la pasa iha 2025 ne’e”, nia fó hanoin.
Diretór SMPIDM, Carlito Barros Reis informa, atividade ohin loron haree hamutuk proposta projetu prióridade ne’ebé prosesu submete mai husi suku liuhusi reuniaun ASPA.
“Ita mai haree hamutuk proposta projetu prioridade ne’ebé prosesu mai husi suku. Ne’ebé, iha diskusaun tékniku sira mos akompanña hafoin kontinua diskuti iha reuniaun Asembleia postu administrativu (ASPA) ne’ebé defini lista projetu prioridade ba 2026”, nia informa.
Proposta projetu mai husi postu no delegasaun territoriál sira, hodi submete ona ita-boot sira-nia proposta mai iha projetu 2026.
Atividade enkontru ne’e ho intensaun atu elobora matrix hafoin rezultadu diskusaun sei deskuti no aprova iha reuniaun Konsellu konsultivu munisipál (KKM).
“Bazeia ba prosesu, daudaun ne’e ita foin halo ita-nia matrix hafoin rezultadu husi ida-ne’e ita sei aprova iha KKM presiza haree didi’ak razaun proposta sai ba númeru 1,2 bazeia ba klasifikasaun”, nia dehan.
Tuir dadus proposta projetu ne’ebé autoridade diskuti hamutuk proposta projetu 33, kompostu husi proposta projetu setorál no multi-setorál.
Jornalista:Celestina Teles
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





