DILI, 28 Abríl 2025 (TATOLI)—Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, enkoraja komunidade mídia atu kombate informasaun falsa ka hoax ne’ebé ohin loron kontinua sai preokupasaun iha mundu teknolojia.
“Timor-Leste desde restaurasaun indepedénsia komunga kedas prinsípiu liberdade imprensa no liberdade espresaun, tanba ita-nia Konstituisaun mós prevee ho di’ak tebes no klaru. Ita espera katak, iha parte hotu bele goza liberdade ida-ne’e ho responsabilidade, liuliu komunidade mídia sira iha rai-laran atubele iha tempu ida dezenvolvimentu progresu ba teknolojia komunikasaun avansadu. Ita nafatin presiza sosiedade komunikasaun sosiál ida responsável no labele monu ba tentativa avansu teknolojia informasaun sira ne’ebé dezenvolve liu matéria sira la’ós serve atu sai referénsia ba ita-nia komunidade,” Governante ne’e hato’o ba Agência TATOLI iha resintu Parlamentu Nasionál, segunda ne’e, relasiona ho Loron Mundiál Liberdade Imprensa ne’ebé sei komemora iha loron 03 Maiu.
Notísia relevante : Komisaun G husu KI eleva index liberdade imprensa
Nia fó ezemplu, hanesan informasaun falsa husi identidade falsu iha rede sosiál.
“Tanba ne’e, Governu kontinua garante liberdade imprensa no liberdade espresaun, maibé ezije komunidade nia responsabilidade nune’e mensajen ne’ebé espalla bele serve atu sai preferénsia ba desizaun estratéjiku sira,” nia akresenta.
Nune’e mós, nia hameno ba joven no estudante sira atu sai referénsia liuhusi matenek no koñesimentu sira, la’ós kontribui ba informasaun hoax sira.
Governante ne’e dehan, maski índise liberdade imprensa iha tinan 2024 tun sa’e, maibé kompara ho país avansadu seluk Timor-Leste iha pozisaun di’ak.
“Ita tenke nafatin esforsu tanba ita-nia prinsípiu ne’ebé mak guia ita hanesan Konstituisaun, ita ba liberdade imprensa no liberdade espresaun, ita-nia Estadu direitu demokrátiku, país ida livre, demokrátiku no soberanu,” nia tenik.
Governante ne’e konsidera nasaun nia soberanu tenke jere didi’ak hodi bele hetan sosiedade sivilizadu iha aproveitamentu teknolojia sira la’ós kontráriu.
“Sosiedade sivilizadu ne’e refleta ba ita-nia soberanu, ita orgulu ho kultura no lisan ne’ebé forte tebes, respeita ema-boot, ema katuas, lia-na’in mais iha prátika kontráriu ka la’e, tanba ita monu ba teknolojia informasaun,” Vise-Ministru katak.
Adérito Hugo, hateten, Estadu soberanu ida tenke regulariza sosiedade ne’ebé orgulu ba ita-nia identidade kulturál husi prátika moris sosiedade nian.
“Se ita orgulu país ida relijiaun 97% kristaun Katóliku iha mundu país númeru 2, depois Vatikanu ita-nia fiar ne’ebé forte tebes ba Igreja Katólika, entaun ita-nia prátika sosiedade ne’e moris mós tenke iha ambiente ida maioria ne’e,” nia tenik.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina




