Top

PR Horta husu PTR foun atu kontinua hametin konfiansa públika ba sistema justisa

Prezidente Repúblika, José Ramos Horta fó pose ba Prezidente Tribunál Rekursu foun, Juíz Afonso Carmona iha Palásiu Prezidensiál, Bairru-Pité, Dili, tersa (29 abríl 2025). Imajen TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 29 Abríl 2025 (TATOLI)–Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta, husu atu Prezidente Tribunál Rekursu (PTR) foun, Afonso Carmona, halo servisu ne’ebé di’ak nune’e kontinua hametin konfiansa públiku ba sistema justisa.

“Prezidente Tribunál Rekursu foun nian asumi kna’ar ida-ne’e iha momentu krítiku ida iha dezenvolvimentu ita-nia nasaun nian. Tanba ne’e, atu kontinua hametin konfiansa públika iha sistema justisa, garante asesu oportunu ba justisa no mantein independénsia Tribunál nian, hodi kolabora ho efetivu ho ramu governu sira seluk no nunka taka-matan ba interese Estadu nian,” Horta hateten iha nia diskursu iha ámbitu pose ba Prezidente Tribunál Rekursu foun, Afonso Carmona, iha Palásiu Prezidensiál Bairro Pité, tersa ne’e.

Nia dehan, nomeasaun PTR foun ne’e implika responsabilidade boot ida tanba sei husu PTR foun atu rezolve kestaun konstitusionál sira-ne’ebé kompleksu atu defende Estadu Direitu, maski bainhira ida-ne’e bele ladún populár no atu asegura katak sidadaun hotu-hotu ne’ebé aprezenta iha Tribunál hetan tratamentu justu no hanesan tuir lei.

“Ha’u fiar katak ita-boot sei hakbesik bá responsabilidade sira-ne’e ho matenek, aten-barani no kompromisu ne’ebé kargu aas ida-ne’e ezije. Hanoin katak ita-boot nia desizaun sira sei la rezolve de’it kazu sira-ne’ebé lori bá ita-boot nia oin, maibé sei forma mós ita-nia kultura jurídika no sei reforsa ita-nia baze demokrátiku sira,” Horta dehan.

Xefe Estadu ne’e hateten, nu’udár Prezidente Repúblika, kompromete-aan atu respeita independénsia podér judisiáriu nian.

“Ha’u mak hili, maibé ha’u la dirije. Ha’u konsulta, maibé ha’u la haruka. Separasaun respeitoza ida-ne’e garante katak ita-nia instituisaun sira, maski distintu, serbisu ho armónia ba ita-nia objetivu komún ba sosiedade ida-ne’ebé justa no pasífika,” nia afirma.

Nia hatutan Timor-Leste demokrasia nia forsa la’ós bazeia iha ema ida de’it, maibé iha instituisaun sira-nia reziliénsia no integridade.

“Serimónia ohin nian reafirma ita-nia kompromisu koletivu atu harii Timor-Leste ida iha-ne’ebé justisa prevalese, direitu sira hetan protesaun no Estadu Direitu orienta ita-nia dezenvolvimentu nasionál,” nia subliña.

Horta tenik, bainhira hateke ba futuru, atu Tribunál Rekursu kontinua sai roman justisa nian ba timoroan tomak ne’e mai husi desizaun Prezidente Tribunál.

“Ita-boot nia desizaun sira reflete la’ós de’it letra hosi ita-nia lei sira, maibé mós espíritu justisa no dignidade nian ne’ebé define ita nu’udár nasaun ida. Matenek bele orienta ita-boot nia julgamentu, aten-barani hametin ita-boot nia determinasaun no kompaixaun informa ita-boot nia komprensaun kona-ba justisa,” nia hateten.

Notísia relevante: PR Horta nomea Juíz Afonso Carmona asumi kargu Prezidente Tribunál Rekursu

Iha biban ne’e, Xefe Estadu Horta mós agradese ba Prezidente Tribunál Rekursu sesante, Deolindo dos Santos nia servisu.

“Ba ita-nia Prezidente Tribunál Rekursu sesante, ha’u aprezenta nasaun nia agradesimentu kle’an. Nia servisu ho integridade, matenek no kompromisu metin ba justisa. Prezidente jurídiku sira-ne’ebé estabelese iha ita-boot nia lideransa nia okos sei orienta ita-nia nasaun durante jerasaun sira oin mai,” nia konklui.

Jornalista: Natalino Costa

Editór: Xisto Freitas da Piedade

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!