iklan

NASIONÁL, DILI, SOSIEDADE SIVĺL

Tais nu’udar patrimóniu kulturál importante atu salvaguarda

Tais nu’udar patrimóniu kulturál importante atu salvaguarda

Soru-na’in demonstra oinsá kahur kor kabas ho modelu ne’ebé bei-ala sira husik husi jerasaun ba jerasaun. Atividade ne’e akontese, ohin (tersa, 29 Abríl 2025) iha Delta Nova Dili. Imajen Osória Marques

DILI, 29 Abríl 2025 (TATOLI)-Soru-na’in iha teritóriu Timor-Leste, ohin no aban sei konsentra iha Delta Nova hodi partisipa semináriu salvaguarda tais hanesan patrimónia kulturál immaterial Timor-nian ne’ebé organiza husi Komité Nasionál Partimónia Kulturál no Imateriál Timor-Leste.

Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, konsidera eventu ne’e importante tebes, tanba ita-nian tais hetan ona rekoñesimentu internasionál husi UNESCO (Organizasaun Nasoins Unidas nian ba Edukasaun, Siénsia no Kultura).

“Ida-ne’e hanesan servisu todan, durante ne’e ita hotu hala’o hamutuk nu’udar responsabilidade koletiva atu defende ita-nia interese no ikus mai hetan duni rekoñesementu, tanba ne’e nafatin husu ita tenke garantia duni sustentabilidade”, ministru hatete iha salaun Delta Nova, tersa ne’e.

Nia dehan tais reprezentante Timor-Leste nia identidade hanesan Nasaun soberanu iha nasaun seluk nia-leet.

“Ita hotu aseita katak prezervasaun ne’e importante tebes, tanba beiala mak hatutan to’o ita sira ne’e. Husu atu promove nafatin tais, husi eventu ida ohin, atu dehan ita tenke halo prezervasaun maka’as ba iha tais, nunee ita-nia tais nafatin existe iha futuru”, nia dehan.

Nia reafirma esforsu lubuk ida mak governu hala’o ona atu garantia tais labele lakon iha futuru, nafatin halo promosaun nasionalmente no internasionalmente.

Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), Jorge Soares Cristovão, konsidera serimónia ne’e importante.

Grupu soru-na’in husi munisípiu 12 inklui Oekusi aprezenta soru iha Delta Nova, ohin (tersa, 29 Abríl 2025). Imajen Osória Marques

“Ita nafatin esforsu halo peskiza, promosaun, proteje no prezerva. Tanba liuhusi tais ne’e sai hanesan mós rendimentu ekonómiku ba ita-nia inan soru na’in no sosiedade”, afirma nia.

SEAK dehan hirak ne’e hotu sei halo estabelesementu permanente tais, sei enkaixa iha kurríkulu eskolár, preparasaun ba prodús brosura, dezenvolve sertifikadu no estabelese Asosiasaun Rede Soru Na’in.

Programa salvaguarda no identifikasaun patrimóniu kulturál, nia dehan esforsu hahú kedas iha 2022 too ohin-loron hetan rekoñesimentu mundiál husi UNESCO.

Prezidente Komité Nasionál PKI-TL, Manuel Ximenes Smith, hatutan salvaguarda tais filafali ba atensaun husi governu atu toma ba sustentabilidade nu’udar identidade kulturál.

Ho rekoñesimentu mundiál, responsabilidade ne’ebé governu simu hanesan proposta husi UNESCO mak toma atensaun ba sustentabilidade.

Smith haktuir responsabilidade ne’ebé SEAK simu mak peskiza ne’ebé kuaze kobre ona munisípiu 14, halo formasaun konaba utiliza kores tradisionál ba soru-na’in sira, nune’e tais bele fase bainhira uza.

Enkuantu, responsabilidade husi parte MKI mak kompetisaun ba soru-na’in sira atu diversifika tais, nune’e bele kompete iha merkadu internasionál, formasaun negósiu atu hamosu kreatividade iha obra.

Tuir nia, sosiedade komesa uza tais hanesan uniforme nu’udar sinál di’ak iha merkadu.

Parseiru hanesan UN Woman mak durante ne’e apoiu iha parte sensibilizasaun, nune’e mós Timor Aid estabelese rede soru-na’in.

Prezidente Rede Soru-Na’in Munisípiu Lautein, Ilda da Cruz. Imajen Osória Marques

Prezidente Rede Soru-Na’in Munisípiu Lautein, Ilda da Cruz, dehan governu presiza nafatin toma atensaun ba ninia sustentabilidade.

“Kabas ne’ebé atu halo ba tais ne’e ladún iha, mesmu kuda iha maibé labele halo ba tais barak, tanba ne’e mak presiza Governu nia atensaun. Tanba liuhusi ida-ne’e mak ita nafatin prezerva no konserva ita-nia tais ne’e, kuandu temi ona patrimóniu kulturál mak tenke iha polítika ida oinsá mak nafatin ekipamentu ne’ebé hodi prodús ba tais ne’e”, dehan.

Nia hatutan liuhusi tais ne’e mak bele hasa’e rendimentu ekonómia soru na’in nian, tanba soru na’in moris ho produsaun tais ne’e.

“Ami-nia rezultadu tais ne’e haruka ba grupu soru tais iha Ótel Timor, East Timor Woman Austrália, Melbourne, no loja Pateo. Ami prodús fulan ida kona tais tahan 100 no menus liu mak tahan 80”, tenik nia.

Nia hatutan: “Agora kona-ba osan, ami liuhusi order mak fulan ida bele hetan $1.000-$2.000. maibé ba kada membru depende ba prodús ne’e”.

Grupu soru tais hosi Lautein hamutuk 25 ho nia membru na’in 200.

Diretór Servisu Edukasaun Munisípiu Dili, Sabino da Costa Pereira, hatete semináriu ne’e importante ba estudante sira hodi aprende no promove tais.

“Kuandu ita la promove mak beibeik no neineik sei lakon, tanba ne’e importante ba governu atu halo semináriu nune’e bele envolve soru tais sira hodi promove tais kada munisípiu nian”, katak nia.

Nia dehan ho polítika governu liuhusi Ministéri Edukasaun hodi implementa kurríkulu eskolár ba ensinu báziku terseiru siklu, presiza duni atu disemina informasaun sobre asuntu ne’e.

Semináriu ne’e hala’o durante loron rua, hahú ohin no remata aban, partisipa hosi soru na’in husi munisípiu 13 inklui Oekusi no mós estudante ensinu báziku sira iha munisípiu Dili nian.

Notísia relevante: PR Horta: tais mak Timor-Leste nia patrimóniu kulturál

Jornalista       : Osória Marques

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!