DILI, 01 Maiu 2025 (TATOLI)-Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, kongratula hodi agradese ba traballadór Timoroan sira iha ámbitu komorasaun loron mundiál ba traballadór.
Xefe Estadu hatete, signifikativu loron mundiál traballadór sira nian, ita fó onra no selebra espíritu, reziliénsia, determinasaun, no kontribuisaun husi traballadór sira iha ita-nia nasaun doben no iha mundu tomak. Bainhira ita marka loron importante ida-ne’e iha tinan 2025, ita refleta kona-ba ita-nia viajen ba harii nasaun, dezenvolvimentu ekonómiku, no papél importante husi ita-nia forsa traballu hodi forma Timor-Leste nia futuru.
“Ita-nia jornada dezde independénsia marka ho aten-barani ne’ebé estraordináriu. Traballadór sira iha Timor-Leste la’ós de’it harii filafali ekonomia, maibé sai ona arkitetu ba ita-nia reziliénsia nasionál. Hahú husi traballadór agríkola iha ita-nia komunidade rurál sira to’o profisionál sira iha ita-nia sentru urbanu ne’ebé buras daudaun, traballadór ida-idak kontribui ba konstrusaun ita-nia progresu nasionál”, Ramos Horta hatete liuhusi nota komunikadu ne’ebé TATOLI asesu kinta-ne’e.
Tinan ida-ne’e: “ita subliña importánsia hodi promove justisa sosiál no servisu dignu ba traballadór hotu iha Timor-Leste. Ita-nia misaun mak atu kria armonizasaun ba kondisaun servisu ne’ebé seguru, saudável, no protejidu ne’ebé kontribui ba kresimentu ekonómiku husi ita-nia nasaun”.
Nia dehan sidadaun ida-idak merese hetan dignidade iha sira-nia servisu no rekoñesimentu justu ba sira-nia kontribuisaun. “Liman ne’ebé servisu, hanoin ne’ebé mehi, no fuan ne’ebé persiste, sira ne’e mak fundasaun loloos husi ita-nia nasaun. Ita-nia traballadór sira la’ós de’it serbisu-nain, maibé personifikasaun moris husi korajen no potensiál Timor-Leste nian”.
“Ohin ita selebra traballadór ida-idak ne’ebé hadeer dadeer-dadeer hodi konstrui, kria, no lori ita-nia nasaun ba oin. Imi nia servisu mak pulsa husi ita-nia espíritu nasionál. Bainhira ita kontinua harii ita-nia demokrasia joven, mai ita hanoin katak Forsa Timor-Leste nian rezide husi ninia forsa traballadór sira. Hamutuk, ita sei kria futuru ida iha ne’ebé traballadór hotu hetan respeitu, protesaun, no valoriza ba sira-nia kontribuisaun esensiál mai ita-nia sosiedade”, afirma tan.
Laureadu nobel ba dame deseja ba traballadór sira hotu, komemorasaun ne’ebé haksolok, nakonu ho dame no alegria, no hein katak tinan oin mai sei lori mai ita prosperidade no progresu barak liután.
Notísia relevante: Traballadór preokupa ho saláriu, tempu, komunikasaun no tratamentu – Loron mundiál traballadór
Viva Timor-Leste! Viva Traballadór sira husi Ita-nia Nasaun, konklui nia. (ki)