DILI, 06 Maiu 2025 (TATOLI)-Bankada governu husi partidu Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timor (CNRT, sigla portugés) iha Parlamentu Nasionál (PN) liuhusi deputadu, Gabriel Soares, husu ba atuál Prezidente Tribunál Rekursu (PTR) atu tau atensaun ba promosaun majistradu ka juis sira.
“Husu atu implementa Estatutu Majistratura Judisiál nian hodi halo promosaun períodikamente ba majistradu sira tuir lei haruka”, deputadu bankada governu hatete liuhusi konferénsia imprensa iha sala bankada iha parlamentu, tersa ne’e.
Tuir bankada nia haree laiha promosaun ba juis sira iha tinan barak nia laran. “Ita tenke kore grupu kiik- oan ida ne’ebé kontrola tribunál rekursu, grupu ida ne’ebé taka no permite de’it sira atu deside kestaun justisa iha nasaun ida-ne’e, halo justisa sai frájil ba beibeik”, akresenta.
Nia akresenta, setór justisa hasoru dezáfiu barak, hanesan sei menus juis no prokuradór sira, laiha promosaun karreira, laiha avaliasaun, laiha rekrutamentu no seluk-seluk tán. “Ida-ne’e labele admite no IX Governu Konstitusionál hala’o daudaun reforma ba kuadru legál, sei hala’o husi konsolidasaun no armonizasaun ba kuadru legál tomak iha sistema justisa no área direitu”.
Daudaun ne’e iha juis na’in 34 hala’o kna’ar iha tribunál primeira instánsia sira no tribunál rekursu ne’ebé iha juis ho klase primeiru iha na’in ha’at, restu ne’e ho klase segundu no terseiru hala’o kna’ar iha tribunál primeira instánsia sira.
Lei númeru 5/2022, 30 Marsu ne’ebé ko’alia konaba estatutu majistradu judisiál artigu 165 (definisaun no kompozisaun) alínea 2) hatete Konsellu Superiór Majistratura Judisiária prezide hosi Xefe Justisa Supremu Tribunál Justisa nian no kompostu hosi membru sira: a) Ida nomeia hosi Prezidente Repúblika; b) Ida Parlamentu Nasionál mak hili; c) Ida Governu mak nomeia; d) Ida tan hili hosi majistradu judisiál.
Artigu 172 ko’alia konaba kompeténsia sira husi konsellu superior majistradu judisiál mak a) nomeia, koloka, transfere, promove, hasai, apresia méritu profisionál, ezerse asaun dixiplinár no, iha jerál, hala’o aktu hotu-hotu ho natureza hanesan relasiona ho majistradu judisiál sira; b) hatuur objetivu estratéjiku no prosesuál ba dezempeñu tribunál sira nian; c) elabora no aprova regulamentu internu konsellu nian, regulamentu servisu inspesaun nian no sira seluk ne’ebé bele sai nesesáriu ba ezersísiu ninia kbiit; d) deside kona-ba dezafiu administrativu nesesáriu sira ne’ebé temi iha artigu 187.
Notísia relevante: Deputadu bankada CNRT husu atu respeita separasaun podér
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Rita Almeida