iklan

JUSTISA, HEADLINE

Bankada opozisaun submete alterasaun Lei Organizasaun Judisiária ba TR atu halo Fiskalizasaun Abstrata

Bankada opozisaun submete alterasaun Lei Organizasaun Judisiária ba TR atu halo Fiskalizasaun Abstrata

Bankada opozisaun kompostu husi FRETILIN no Partidu Libertasaun Populár (PLP), submete alterasaun Lei Organizasaun Judisiária ho númeru: 4/2025, 28 Abríl, bá Tribunál Rekursu hodi husu fiskalizasaun abstrata. Imajen TATOLI/Natalino Costa

DILI, 08 Maiu 2025 (TATOLI)—Bankada opozisaun kompostu husi FRETILIN no Partidu Libertasaun Populár (PLP), kinta ne’e, submete alterasaun Lei Organizasaun Judisiária ho númeru: 4/2025, 28 Abríl, bá Tribunál Rekursu (TR) hodi husu fiskalizasaun abstrata tanba iha alínea 2 husi artigu 76 A husi lei referida kontra prinsípiu Konstituisaun.

“Lei ne’e iha kláuzula tranzitória ne’e fó kompeténsia ba Prezidente Repúblika atu nomea Prezidente Tribunál Rekursu foun no ami konsidera norma ne’e viola Konstituisaun. Tanba ne’e mak ami mai husu bá Tribunál Rekursu hala’o nia kna’ar hanesan Supremu Tribunál atu julga norma ne’e,” Deputadu Bankada FRETILIN, Joaquim dos Santos “Boraluli” reprezenta bankada opozisaun dehan ba jornalista sira, iha Tribunál Rekursu, Kaikoli.

Boraluli esplika katak alterasaun Lei Organizasaun Judisiária alínea 2 husi artigu 76 A ne’ebé Prezidente Repúblika promulga ona viola Konstituisaun tanba lei ne’e hateten klaru iha-ne’ebá katak (Pode ser nomeado Presidente do atual Tribunal de Recurso Juíz de Direito que, a data da nomeação tenha exercido pelo menos durante 20 anos actividade profissional da magistratura judicial). Signifika, bele nomea juíz direitu ne’ebé iha esperiénsia serbisu hanesan juíz durante tinan 20 ona, nune’e juíz ne’ebé hili sai PTR pelumenus iha esperiénsia servisu hanesan juíz tinan 20 ona.

Notísia relevante: PN aprova alterasaun Lei Organizasaun Judisiária iha finál globál

Maski nune’e, nia haktuir, Juíz Afonso Carmona nia esperiénsia hanesan juíz seidauk to’o tinan 20, basá Ata Sesaun Estraordinária husi Konsellu Superiór Majistratura Judisiál (CSMJ-sigla portugés) ne’ebe publika iha Jornál Repúblika iha loron 29 Abríl 2009, hatudu katak iha loron 7 Abríl 2009, enkontru CSMJ tuir artigu 25 no 26 Lei nú. 08/2002, 20 Setembru, alterada husi Lei nú. 11/2004, nomea juíz estajiáriu na’in-rua bá Juíz Direitu husi Terseira Klase nian, mak Dr. João Ribeiro no Dr. Afonso Carmona, hafoin simu pose iha loron 18 Maiu 2009, iha Tribunál Rekursu, Kaikoli.

Deputadu bankada opozisaun ne’e informa, husi 2009 to’o 2025, Juíz Afonso Carmona simu no hala’o kna’ar hanesan juíz foin tinan 16 (seidauk to’o tinan 20), tan ne’e seidauk prenxe rekizitu alterasaun Lei Organizasaun Judisiária alínea 2 husi artigu 76 A nian.

Boraluli argumenta tan katak Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, mós kontra Konstituisaun artigu 124 alínea 3 katak Prezidente Supremu Tribunál Justisa ka Tribunál Rekursu nomeadu husi Prezidente Repúblika, iha-ne’ebé hili entre juíz sira-ne’ebé iha Tribunál Rekursu (O Presidente do Supremo Tribunal de Justiça é nomeado para um mandato de quatro anos pelo Presidente da República, de entre os Juizes do Supremo Tribunal de Justiça).

Más, nia haktuir, iha 29 Abríl 2025, Prezidente José Ramos Horta liuhusi Dekretu Prezidensiál númeru: 35/2025, nomea Juíz Segunda Klase, Afonso Carmona, ne’ebé la’ós membru Tribunál Rekursu.

Jornalista: Natalino Costa             

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!