VIKEKE, 09 Maiu 2025 (TATOLI)—Ofisiál Peskiza no Advokasia husi organizasaun Civil Society Education Parternership (CSEP, sigla englés), Feliciano Soares, informa rede CSEP realiza sensibilizasaun ba kona-ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentablidde (ODS) ba setór edukasaun nian ba estudante munisípiu Vikeke.
Nia hateten, Civil Society Education Parternership (CSEP, sigla englés) nu’udár rede nasionál ne’ebé servisu ba asuntu setór edukasun nian iha Timor-Leste ba implementasaun Objetivu Dezenvolvimentu Sustentablidde (ODS) nian.
“Tan ne’e, ohin, ami organiza sensibilizasaun ida-ne’e ba ita-nia estudante sira ho objetivu atu sensibiliza ODS númeru 4 ba estudante sira iha munisípiu Vikeke, kona-ba prosesu implementasaun ODS no Planu Estratejiku Edukasaun Nasionál (PEEN) 2011-2030 ne’ebé mak Governu Timor Leste liuhusi Ministériu Edukasaun aprova iha tinan 2011, atu haree ba dezafiu, oportunidade no prátika sira-ne’ebé durante ne’e Governu Timor-Leste implementa polítika sira-ne’e,” Feliciano Soares ba Agênbcia TATOLI hafoin ramata sensaibiliza ho tema “Progresu Intervensaun Planu Estratéjiku Edukasaun no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentablidade (ODS) iha Timor Leste” iha salaun Tilou, ohin.
Tanba ne’e, nia dehan, sai importante atu halo sensibilizasaun ba públiku liuliu ba estudante sira hodi bele hatene no ba pratikante sira-ne’ebé durante implementa ODS iha munisípiu la’o di’ak ka lae.
Nune’e, estudante sira asesu ona kualidade edukasaun ka lae, estudante asesu ona ba infraestutura edukasaun, fasilidade edukasaun ba garante edukasaun ba estudante sira ka lae, tan ne’e mak ami hanoin realiza sensibiliza ba estudante sira hodi komprende ba prosesu implementa ODS nian.
Tuir nia, CESP observa ba implementasaun ODS ba to’o tinan 2030 seidauk atinje ba garante kualidde edukasaun nune’e presiza tinan barak tán hafoin bele atinje meta sira-ne’ebé trasa ona ODS no PEEN.
“Ita seiduak tinje meta ODS no PEEN ne’ebé sei presiza tinan 50 mak bele atinje ODS no PEEN ne’ebé ko’alia kualidade edukasaun, tanba ita sei menus profesór, fasilidade edukasuan iha eskola sire sei menus tebe-tebes. Entaun, imposivél ba ita atu atinje meta ne’ebé mak ita iha tinan hirak mai,” nia hateten.
Tanba ne’e, nia rekomenda ba ukun-na’in sira hapara politizasaun ba edukasaun tanba setór edukasaun ne’e setór ida-ne’ebé importante nune’e labele politiza.
“Ami rekomendap ontu tolu (3). Dahuluk, kada tinan tenke hasa’e orsamentu Estadu barak ba setór edukasaun purvolta 15% to’o 20% anuálmente, maibé labele injeta de’it ba saláriu no vens serbisu, hasa’e ba kapitál dezenvolvimentu barak, atu kompleta fasilidade edukasaun. Daruak, harii infraestutura edukativa asesivél no kualidade ba ema hotu-hotu iha Timor-Leste. Datoluk, tenke rekruta profesór barak hodi koloka ba eskola sira iha Timor laran no reforma profesór sira-ne’ebé idade avansadu,” nia rekomenda.
Nia afirma, rekomendasaun sira-ne’e governante sira kumpre ba oin bele atinje meta ODS-PEEN ba setór edukasaun iha Timor-Leste ba kualidade edukasaun.
Reprezentante estudante eskola sekundária Kalixa Vikeke Vila, Epifania M. Soares, hateten daudaun ne’e eskola sira seidauk iha fasilidade ida-ne’ebé adekuadu ba estudante sira hodi aprende ba garante kualidade ensinu aprendizajen.
“Tanba, iha ami-nia eskola Kalixa agora daudaun ne’e sei menus profesór. Ami laiha biblioteka no ami laiha laboratóriu ba estudante, menus mobiliáriu eskolár, oinsa ita bele garante ba kualidade. Governu presiza tau atensaun hodi garante ba kualidade edukasaun,” nia dehan.
Iha fatin hanesan, Diretór Servisu Edukasaun munisípiu Vikeke, Julio Sakadura, rekoñese profesór ba eskola sira iha munisípiu Vikeke maibé menus profesór ne’e iha territóriu iha Timor-Leste.
“Ha’u rekoñese ita menus profesór maibé agora Ministériu Edukasaun (ME) halo hela planu ba rekrutamentu profesór hodi prienxe ba eskola sira-ne’ebé menus. Tanba ne’e, ami sei relata dadus profesór ba ME hodi rekruta profesór sekundáriu no ensinu báziku sira, atu hanorin ita-nia oan sira,” nia dehan.
Nune’e, nia dehan, problema sira-ne’e liga mós ba alokasaun orsamentu jerál Estadu mak difikulta, tanba ne’e mak menus profesór, falta edifísiu eskolár, bee-moos ba eskola sira, nune’e atu atinje ODS sei la’o ho prosesu la’o neineik depende ba orsamentu.
Iha sensibilizasaun ba ODS ne’e hetan partisipa husi profesór sira husi eskola sira iha munisípiu Vikeke no estudante sira husi ensinu sekundáriu Kalixa, ensinu sekundáriu 04 Setembru, ensinu sekundáriu Kristal, ensinu sekundáriu Santu Estevão Vikeke no Sentru Juventude Vikeke.
Jornalista : Vitorino Lopes da Costa
Editór : Cancio Ximenes




