Top

Timor-Leste iha kruzamentu: Setór turizmu hasoru opsaun krítiku

image

Nasaun sei tuir dalan dezenvolvimentu sustentável ka repete sala rejionál sira?

Husi: Kerrytilo Pinto

Nu’udar Timor-Leste marka ona liu dékada rua independénsia nian, ninia indústria turizmu ne’ebé foin moris hamriik iha kruzamentu pivotál ida. Kresimentu modestu iha númeru vizitante sira-ne’ebé atinji maizumenus turista 80,000 iha 2024, aumentu 5% hosi tinan anteriór, hirak ne’e hodi taka dezafiu estruturál sira ne’ebé kle’an liu ne’ebé ameasa atu estraga dezenvolvimentu sustentável setór nian.

Potensiál ne’ebé seidauk aproveita iha moras sira ne’ebé buras nia leet

Nasaun nia tasi-ibun sira ne’ebé moos, moris tasi nian ne’ebé vibrante, foho sira ne’ebé dramátiku, no patrimóniu kulturál ne’ebé riku konsidera nu’udar destinu espesiál ba aventureiru sira ne’ebé iha konxiénsia ambientál. Inisiativa turizmu bazeia ba komunidade, partikularmente sira-ne’ebé fó kbiit ba artezanatu lokál sira liuhosi organizasaun sira hanesan Fundasaun Alola no emprezáriu lokál sira iha Ataúru, hatudu oinsá turizmu bele dudu inkluzaun ekonómika enkuantu prezerva identidade kulturál.

Maibé trajetória promisór sei hasoru obstákulu sira ne’ebé maka persistente. Rede estrada ne’ebé ladi’ak, konetividade ne’ebé limitadu, no fasilidade ospitalidade ne’ebé ladún dezenvolve, difikulta tebes asesibilidade no esperiénsia vizitante sira-nian. Menus traballadór kualifikadu sira restrinje liután kualidade servisu no prevene ema lokál sira atu kapitaliza tomak oportunidade turizmu sira. Preokupasaun liu mak biodiversidade úniku ne ebé konstitui Timor-Leste nia atrasaun prinsipál hasoru risku aumenta husi dezenvolvimentu ne ebé la regula no medida konservasaun ne ebé la sufisiente.

Distribuisaun ekuitativa nafatin eluzivu

Maski iha prioridade sira ne’ebé deklara ona ba envolvimentu komunidade nian, benefísiu sira la’ós sempre fahe ho ekuitativu. Komunidade rurál barak laiha asesu ba formasaun, rekursu, no kbiit atu foti desizaun, hamosu preokupasaun kona-ba esplorasaun no marjinalizasaun. Adisionalmente, dependénsia maka’as ba reseita petróleu nian hodi finansia projetu turizmu sira, hamutuk ho projesaun sira kona-ba esgotamentu fiskál iha 2035, hamosu dúvida kona-ba viabilidade setór nian ba tempu naruk.

IX Governu Konstitusionál la konsege harii iha inisiativa krítiku sira ne’ebé maka hahú hosi nia antesesór. Planu Jestaun Sustentável ba Illa Ataúru, ne’ebé fasilita liuhosi projetu USAID-Turizmu ba Ema Hotu durante VIII Governu Konstitusionál, oras ne’e tuur lahó implementasaun ka akompañamentu. Nune’e mós, estudu pre-viabilidade ba dezenvolve Portu Dili no Kristu Rei nu’udar futuru fatin investimentu turizmu liuhosi parseria públiku-privadu sira abandona ona lahó proposta alternativa sira.

Dezenvolvimentu infraestrutura laiha vizaun

Abordajen atuál ba dezenvolvimentu infraestrutura nian hatudu falta koordenasaun ne’ebé maka preokupante. Konstrusaun estrada haleu Kristu Rei, ne’ebé implementa hosi Ministériu Obras Públika lahó aliñamentu ho planu mestre turizmu ruma, ezemplu desligamentu ne’e. Padraun saida maka orienta investimentu sira-ne’e? Análize retornu investimentu saida maka justifika gastu? Pergunta sira-ne’e seidauk hetan resposta tanba projetu sira la’o ba oin lahó planeamentu ne’ebé komprensivu.

Infraestrutura sustentavel vitál la’ós de’it atu prezerva atrasaun Timor-Leste nian no garante retornu ekonomiku iha futuru, maibé mos atu respeita sensibilidade umanu no ekolójiku. Trajetória atuál iha risku atu desloka populasaun lokál sira no estraga rikusoin sira ne’ebé maka atrai vizitante sira.

Lakuna sira iha edukasaun no hasa’e kapasidade

Enkuantu instituisaun ensinu superiór privadu balun estabelese ona departamentu turizmu no ospitalidade, governu nia estratéjia nasionál ba empregu la konsege integra turizmu nu’udar setór prioridade ba dezenvolvimentu forsa traballu. Vakum polítika ida-ne’e persiste iha IX Governu konstitusionál nia okos, hodi limita oportunidade ba Timor-oan sira atu partisipa ho signifikativu iha indústria ne’ebé buras daudaun.

Dadus laborál husi 2022 revela ezijénsia signifikativu ba traballadór ospitalidade nian iha programa sazonál sira Austrália nian, maibé Timor-Leste laiha pesoál kualifikadu atu prienxe pozisaun sira-ne’e—oportunidade ida ne’ebé lakon ba dezenvolvimentu ekonómiku no transferénsia abilidade sira.

Dalan ba oin: Rekomendasaun krítiku hitu

Atu garante setór turizmu Timor-Leste nian dezenvolve ho sustentável no ekuitativu, nu’udar parte ida husi sosiedade sivíl propoin rekomendasaun polítika xave hitu:

  1. Hametin involvimentu komunidade iha foti desizaun: Kria konsellu turizmu komunitáriu ka kooperativa iha área turizmu xave sira hodi fó lian formál ba lokál sira iha planeamentu no jestaun. Garante katak grupu sira-ne’e hetan reprezentasaun iha diskusaun polítika nasionál sira.
  2. Prioritiza infraestrutura sustentável: Presiza avaliasaun impaktu ambientál no sosiál ne’ebé rigorozu ba projetu infraestrutura hotu-hotu. Dezenvolve roteiru investimentu tinan barak nian ba asesibilidade fatin turizmu nian ne’ebé uza materiál no dezeñu sira ne’ebé amigavel ba ambiente.
  3. Investe iha edukasaun no hasa’e kapasidade: Lansa programa dezenvolvimentu forsa traballu turizmu nasionál iha kolaborasaun ho universidade sira, ONG sira, no parseiru internasionál sira, ne’ebé foka ba formasaun profisionál iha ospitalidade, jestaun turizmu, no konservasaun.
  4. Implementa medida konservasaun ambientál ne’ebé forte: Hametin regulamentu ba atividade turizmu iha área sensivel sira. Introdús sertifikasaun turizmu sustentável ba alojamentu no operadór sira, ho insentivu ba esforsu konservasaun nian.
  5. Aproveita teknolojia ba marketing alvu: Dezenvolve kampaña marketing dijitál ne ebé destaka Timor-Leste nia natureza no autentisidade kulturál ne ebé seidauk todan. Primeiru, aselera enkuadramentu legál nesesáriu sira inklui protesaun dadus, protesaun konsumidór, no regulamentu sira komérsiu eletróniku nian.
  6. Haburas kooperasaun rejionál: Halo parseria ho Tailándia, Vietname, Indonézia, no Austrália atu kria pakote turizmu rejionál ne’ebé inklui Timor-Leste, hasa’e vizibilidade liuhosi marketing konjuntu no itineráriu sira.
  7. Monitoriza no avalia polítika sira ho foku ekuidade: Estabelese enkuadramentu avaliasaun impaktu turizmu nian hodi avalia regularmente efeitu polítika sira ba komunidade, ambiente, no ekonomia, inklui indikadór sira ba ekuidade sosiál no prezervasaun kulturál.

Iha presípiu hili nian

Timor-Leste oras ne’e hasoru desizaun krusiál ida: tuir dalan ne’ebé nasaun Sudeste Aziátiku sira seluk foti, iha ne’ebé turizmu lori ba degradasaun ambientál, merkadoria kulturál, no dezigualdade sosiál, ka forja dalan ida ne’ebé diferente—ida ne’ebé fó prioridade ba moris-di’ak komunidade nian, kuidadu ambientál, no kreximentu inkluzivu.

Laho esforsu deliberadu atu rezolve kestaun sira-ne’e, Timor-Leste iha risku atu replika ninia viziñu sira-nia erru. Sosiedade sivíl tenke defende modelu ida ne’ebé asegura benefísiu sira suli ba komunidade, prezerva nasaun nia patrimóniu úniku, no harii indústria turizmu ida ne’ebé hasa’e envezde hamenus saida maka halo nasaun joven ida-ne’e sai espesiál.

Eskolla ne’ebé halo ohin sei determina karik turizmu sai pilár sustentável dezenvolvimentu Timor-Leste nian ka kapítulu seluk iha istória rejiaun nian kona-ba rekursu naturál sira ne’ebé sakrifika ba lukru tempu badak nian. (*)

Loron 16 fulan-Maiu tinan 2025, Dili.

Hakerek na’in hanesan kolumnista independente.

Email: kerrytilo.pinto@gmail.com

No tlp: +67076667777

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!