iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Parlamentu ratifika adezaun Timor-Leste ba Akordu Samoa

Parlamentu ratifika adezaun Timor-Leste ba Akordu Samoa

Parlamentu Nasionál (PN), liuhosi reuniaun plenária aprova projetu-lei númeru 50/V(5a)-Seguransa, Saúde no Ijiene iha Serbisu iha faze jeneralidade, tersa (28 fevereiru 2023). Imajen Tatoli/António Daciparu.

DILI, 23 Juñu 2025 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál (PN) liuhusi reuniaun plenária segunda ne’e ratifika ona adezaun Timor-Leste ba Akordu Samoa.

“Rezultadu votasaun a favór 58, kontra no abstensaun 0”, Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, fó sai iha sala plenária.

Tuir relatóriu no pareser husi Komisaun B ne’ebé trata Asuntu Negósiu Estranjeiru, Defeza ho Seguransa, proposta rezolusaun númeru 17/VI/2a- ratifika adezaun Timor-Leste ba Akordu Samoa, asina iha 15 Novembru 2022, husi Uniaun Europeia (UE) no ninia membru Estadu no membru Organizasaun Estadu Áfrika, Karaíba no Pasífiku (OEAKP).

Instrumentu foun kooperasaun internasionál ne’e substitui akordu ne’ebé asina husi tinan 2000-2021, moderniza estrutura relasaun entre UE no país membru OEAKP ba naroman dezafiu globál kontenporánea hanesan alterasaun klimátika, dijitalizasaun, migrasaun, dezigualidade sosiál no governansa demokrátika.

OEAKP nu’udar organizasaun intergovernamentál ne’ebé kria husi akordu Georgetown iha 06 Juñu 1975 no integra atualmente Estadu-membru 79, maioria husi país iha dezenvolvimentu.

Organizasaun ne’e ho objetivu promove dezenvolvimentu sustentavel, solidariedade entre membru no ninia integrasaun progresiva iha ekonomia globál, hanesan reforsa ninia prezensa iha fórum multilaterál.

Iha dekada ikus, parseria OEKAP-UE evolui no konsidera liuhusi akordu Lomé 1975-2000, oferese preferénsia komersiál unilaterál no apoiu ba dezenvolvimentu.

Akordu Kotonou 2000-2021 (Akordu Parseria entre Estadu de Áfrika, Karaíba no Pasífiku no Uniaun Europeiaintrodús kondisionalidade polítika bazeia ba direitu umanu no boa governasaun.

Akordu Samoa 2023-2043 ho objetivu mak atu responde dezafiu globál emerjente, reforsa papél rejional no responsabilizasaun mútua.

Timor-Leste adere ba OEKAP iha 2007, hanesan Estadu-membru integra iha komunidade internasionál.

“Ratifikasaun akordu Samoa reprezenta la’ós de’it kontinuidade kompromisu asume iha kuadru akordu Kotonou, maibé mós hanesan oportunidade estratéjika insersaun multilaterál iha kontestu globál dinámiku”, refere pareser Komisaun B nian.

Nu’udar Estadu insulár ki’ik iha dezevonlvimentu (SIDS, siglá inglés), Timor-Leste partilla dezafiu ho país sira seluk OEAKP, espesialmente iha área reziliénsia klimátika, seguransa alimentár, saúde públika no dezenvolvimentu kapitál umanu.

Partipasaun plena iha Akordu Samoa permite ba país mobiliza rekursu finanseiru UE ba setór xave hanesan saúde, nutrisaun, edukasaun no ambiente. No partisipa iha fórum konjuntu iha diálogu polítiku no tékniku ho UE.

Benefísiu kooperasaun inter-rejional ho país Pasífiku, Áfrika, no Karaíba no promove ninia ajenda diplomasia multilaterál ho lian reforsa iha Súl globál.

Iha termu prátika akordu ne’e oferese mekanizmu espesífiku hanesan apoiu tékniku no finanseiru ba reforsa instituisaun demokrátiku no partisipasaun iha programa temátiku ne’ebé finansia husi UE iha asuntu juventude, klima no dijitalizasaun. No kooperasaun triangulár entre país ho esperiénsia komparasaun iha dezenvolvimentu.

Vise-Ministru ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hateten akordu ne’e presiza ratifikasaun husi Parlamentu hafoin tama ba implementasaun.

Notísia relevante: KM aprova akordu parseria ho Uniaun Europeia

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!