DILI, 28 Juñu 2025 (TATOLI)—Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) daudaun ne’e inisia ona esbosu ba alterasaun dahuluk ba lei nú.5/2014 19 Novembru – Komunikasaun, nune’e editór no jornalista sira hato’o nia-nia opiniaun.
Jornalista seniór Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL, E.P), Laurindo Rajahaba, iha esperansa, bainhira halo alterasaun ba Lei Komunikasaun Sosiál bele nota buat pozitivu ruma tanba iha artigu balun presiza duni halo alterasaun bazeia ba kontestu realidade.
“Antes ne’e iha ona Lei Komunikasaun Sosiál maibé balun ladún kondís ho realidade, nune’e ho alterasaun ne’e presiza halibur parte sira hotu hodi haree artigu ne’ebé presiza muda hodi bele refleta ba situasaun atuál,” Laurindo Rajahaba informa ba Ajénsia TATOLI, I.P via telefónika, Sábadu ne’e.
Notísia relevante : FONGTIL : alterasaun lei komunikasaun presiza sita plataforma online
Nia mós tau esperansa, iha alterasaun ne’e bele fó garantia ba jornalista sira iha rai-laran atu iha espasu di’ak hodi hala’o knaar hanesan jornalista profisionál tuir nia dalan rasik.
Nune’e, Jornalista ne’e husu ba parte SEKOMS no Concelho de Imprensa (CI) bainhira lei ne’e hetan ona alterasaun presiza sosializa no diseminasaun ba parte hotu, tantu entidade Governu no naun governamentál, tanba instituisaun barak mak seidauk hatene didi’ak knaar jornalista.
“Ida-ne’e hanesan frakeza ida-ne’ebé ita sempre enfrenta, maski lei iha maibé ita-nia implementadór sira dalaruma ladún tau-atensaun ba instituisaun sira hodi hamosu impedimente ba jornalista sira-nia serbisu iha terrenu,” nia katak.
Na’in ba mídia ONE Timor, Suzana Cardoso, hateten, esbosu altarasaun ba lei Komunikasaun Sosiál tenke detallu bazeia ba prátika husi mídia nian.
“SEKOMS labele tau-an mesak iha lei ne’e, tanba selae Governu politiza ona profisionál jornalístiku, independente mídia laiha ona no buat hotu hetan kontrola husi ulun-na’in sira. Tamba ita seidauk haree ninia modelu ne’e halo nusa, entaun ita-nia espetativa bainhira lei ne’e sai tenke define mós mídia na’in sira tanba sira mak sai autór ba jornalístiku,” Suzana Cardoso tenik.
Jornalista seniór ne’e dehan, jornalista labele hala’o ninia knaar de’it sein iha orientasaun husi mídia na’in sira tanba polítika redasaun maski la hetan profisaun profisionalizmu maibé sira hala’o negósiu intelektuál no mídia na’in sira-nia ideia mós tenke akumualativu.
“Bazeia ba prosesu informasaun jornalístiku ne’e oinoin, hanesan mídia imprimi la hanesan ho plataforma mídia online, entaun ita tenke akumula hotu iha esbosu lei ne’e nia laran, maibé se Governu mak kria mesak esbosu lei Komunikasaun Sosiál, entaun ita-nia esperansa ne’e atu oinsá tanba lei ne’e halo tenke bazeia ba serbisu jornalístiku ne’ebé reál la’ós tuir polítika Governu,” nia hato’o.
Suzana Cardoso dehan tan, nia parte iha hanoin hodi foti asaun ba kestaun ne’e, tanba labele SEKOMS rasik mak akumula hanoin iha esbosu ne’e maibé tenke fó mós porsaun ba CI tanba órgaun independente ne’e mak hanesan reprezentante husi jornalista no mídia na’in sira.
Nune’e mós, Editór senior Agência Noticiosa de Timor-Leste, Institutu Públiku (Ajénsia TATOLI, I.P), Rafael Ximenes de A. Belo, iha espera katak iha prosesu alterasaun ba lei Komunikasaun Sosiál ne’e bele fó prioridade ba liberdade espresaun, imprensa no ajuda reforsa ka konsolida demokrasia iha Timor-Leste.
Aleinde ne’e, bele dignifika no valoriza jornalizmu no profisaun jornalista sein impoin restrisaun ka bandu ba interrese públiku no Estadu.
“Ha’u mós espera, alterasaun lei ne’e mós promove transparénsia, responsabilidade no pluralizmu iha media – tantu públiku no privadu. Lei ne’e tenki garante asesu livre no iguál ba informasaun atu ema hotu bele kompriende situasaun iha nível nasionál no internasionál, inklui prioriza no garante mós protesaun, seguransa no prosperidade jornalista sira-nia,” Editór Ajénsia TATOLI, I.P hato’o.
Nia tau esperansa, alterasaun ne’e bele promove liberdade ho responsabilidade, proteje meiu informasaun no respeita partisipasaun ema hotu nian hodi kontribui ba Timor-Leste ida-ne’ebé inkluzivu, transparente no demokrátiku, tuir evolusaun siénsia no teknolojia, ho karaktér umanu no respeitu no tane aas nafatin valór timoroan sira-nian – ema, kultura no fiar, ho justu.
“Ha’u-nia espetativa, alterasaun ba lei Komunikasaun Sosiál aleinde halo ajustamentu ba tékniku no konteúdu maibé mós tenke reafirma kompromisu ba demokrásia ida ne’ebé ativu, transparente no inkluzivu. Ho kontestu ida-ne’e, alterasaun lei komunikasaun sosiál, nafatin,” nia tenik.
Editór nia espetativa ba alterasaun lei Komunikasaun Sosiál
- Valoriza liberdade espresaun no imprensa – asegura no promove independénsia editoriál, promove partisipasaun públiku ho responsabilidade, integridade, umanizmu no síviku, inklui dignifika, valoriza, proteje no asegura jornalizmu no profisaun jornalista, baze ba méritu no kompeténsia;
- Iha espasu akadémiku, hein katak lei ne’e hakuak koñesimentu ne’ebé prodús bazeia ba dadus no esperiénsia reál sira, no katak ida-ne’e ajuda atu harii sosiedade ida-ne’ebé informadu, krítiku, empíriku no sivilizadu. Lei ida-ne’ebé estimula pensamentu livre ho responsabilidade no étiku, aprendizajen kontínua no promove interrese Estadu no konstrusaun polítika públika ne’ebé iha sentidu síviku no umanu — liuliu sira ne’ebé presiza liu;
- Promove partisipasaun ema hotu nia iha promosaun pás no dezenvolvementu nasionál ho justu, inkluzivu no ekitivu;
Tanba ne’e, husu ba SEKOMS :
- Alterasaun lei Komunikasaun Sosiál tenke refleta ba prinsípiu no valór demokrasia, direitu umanu, edukasaun no sidadania, inklui promove partisipasaun públiku no mós asegura servisu jornalizmu no profisaun jornalista;
- Iha prosesu alterasaun lei Komunikasaun Sosiál, solisita atu SEKOMS lidera prosesu ida-ne’e ho inkluzivu no transparénsia, hodi bele simu hanoin husi Péritu ka Akadémiku, Jornalista no Asosiasaun Jornalista sira, mídia (públiku no privadu), peskizadór no seluktan. Lei Komunikasaun ne’ebé sei alteradu, tenki reflete Timor-Leste ida ne’ebé livre, justu no konstroi bazea ba valór solidariedade, no kompromete ba interrese Estadu no Públiku – iha hanoin no asaun;
Ba implementadór lei komunikasaun sosiál :
- Promove no tane a’as prinsípiu, valór no norma, inklui natureza seluk ne’ebé enkuadra iha lei komunikasaun sosiál, ho integridade no responsabilidade;
- Halo sensibilizasaun nasionál kona-ba lei komunikasaun sosiál ba desizór no implementadór polítika públika sira, líder komunitáriu (munisipál to’o suku), instituisaun akadémika (públika no privadu), parseiru dezenvolvimentu no públiku;
- Asegura no defende interrese públiku no Estadu, ne’ebé estipula iha lei komunikasaun sosiál, ho objetividade no inkluzivu;
Aleinde ne’e Editór ne’e mós hakarak rekomenda ba parte kompetente atu :
- Assegura Liberdade Espresaun no Protesaun ba Jornalista
- Klarifika no reforsa dispozisaun ne’ebé garante liberdade espresaun no informasaun
- Estabelese mekanizmu legál atu prevene intimidasaun, violéncia ka kriminalizasaun kontra jornalista sira;
- Rekoñese Mídia Komunidade nian Papél
- Inklui definisaun legál ba media komunidade no estatutu legál;
- Fasilita rejistu, aesu ba fundus públiku no formasaun ba operadór mídia lokál;
- Konsidera no taun inportánsia ba língua nasionál no lian lokál nian iha difuzaun kontéudu;
- Garante Asesu Iguál ba Informasaun
- Establese prinsípiu katak institusaun públiku presiza fó informasaun ida-ne’ebé naun-konfidensiál ba jornalista no públiku, tuir prinsípiu transparénsia;
- Define prazu no mekanizmu ba resposta institusionál iha pedidu informasaun;
- Loke Espasu ba Partisipasaun
- Fó obrigatoriedade ba konsultasaun públiku iha prosesu revizaun regulamentu ka polítika komunikasaun;
- Establese kórpus konsultativu inkluzivu ho reprezentante husi media, akademia, jornalista no autór komunikasaun sosiál sira;
- Aliña ho Teknolojia no Meiu Dijital
- Atualiza definisaun “meios de comunicação” hodi inklui plataforma dijitál sira
- Establese direitu no responsabilidade ba kontéudu iha meiu online hodi prevene desinformasaun, tanba la kompromete liberdade;
- Reforsa Literasia Mediátika
- Enkoraja parserias ho Eskola, Instituisaun Ensinu Superiór no Media atu halo kampaña ba literasia mediátika;
- Konsidera edukasaun mídia hanesan parte husi implementasaun lei;
- Mekanizmu Monitorizasaun no Rekursu
- Reforsa no halo revizaun ba kompeténsia Konsellu Imprensa atu monitoriza implementasaun lei;
- Fó dalan klaru ba jornalista ka sidadaun atu submete keixa no hetan resposta efetivu.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editora : Julia Chatarina




