iklan

JUSTISA, DILI, HEADLINE, KAPITÁL

FONGTIL : alterasaun lei komunikasaun presiza sita plataforma online

FONGTIL : alterasaun lei komunikasaun presiza sita plataforma online

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto 'koko'. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 27 Juñu 2025 (TATOLI)Diretór Ezekutivu Fórum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL), Valentim da Costa Pinto, hateten, bainhira Governu Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) iha inisiativa halo alterasaun ba lei nú. 5/2014 19 Novembru – Komunikasaun Sosiál, presiza inklui mós artigu ida ba plataforma online.

“Ha’u hanoin ita presiza agradese, lei ida-ne’e halo revizaun di’ak liu para bele asegura mós serbisu jornalista nian, tanba lei Komunikasaun Sosiál antes ne’e la envolve ho plataforma online, tanba ne’e iha iha lei foun presiza sita duni plataforma online sira para asegura ninia pontus informasaun sira ho di’ak,” Diretór Ezekutivu Fórum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL), Valentim da Costa Pinto, hateten ba Ajénsia TATOLI via telefónika, Sesta ne’e.

Nia dehan, informasaun ne’ebé atu transmite ba públiku presiza detallu, katak bainhira ema ruma hetan intimidasaun, nia bele defende ninia-an. Lei ne’e tenke haree mós ba plataforma online sira nune’e bainhira oferese informasaun ba públiku tenke ho pontu loloos, atu nune’e públiku bele tau fiar ba mídia sira.

“Importante maka lei ne’e tenke asegura labele fó biban barak liu ba ukun na’in sira ka ema sira-ne’ebé iha autoridade, ne’ebé bele uza poder halo limitasaun ba mídia sira hodi halo kobertura, aleinde ne’e informasaun ne’ebé mídia sira hakerek mós tenke la’o tuir kondisaun ka situasaun reál ne’ebé akontese,” nia akresenta.

Notísia relevante : CI: Kumpre Lei komunikasaun sosiál no Kódigu Étika jornalístika!

Diretór Ezekutivu konsidera, lei ne’e tenke permite ukun na’in sira hotu atu bainhira jornalista halo kobertura ba asuntu ne’ebé públiku presiza hatene, sira tenke esplika ba jornalista sira hodi transmite fali ba públiku.

“Audiénsia ne’e iha direitu atu asesu informasaun, liuliu ba servisu públiku ne’ebé ukun na’in sira halo. Tanba ne’e, lei ne’e importante loos atu regula hotu-hotu no fó biban ba públiku iha espasu natoon hodi bele asesu informasaun sira ho di’ak liu, entaun ukun-na’in tenke obedese, labele impoen ninia interrese sira iha mídia nia serbisu,” nia reforsa.

Tuir reprezentante sosiedade sivíl ne’e, liberdade labele iha limitasaun, intimidasaun no labele iha intervensaun bainhira públiku hakarak hatene informasaun, nune’e bele asegura kualidade informasaun ba públiku.

Nia reforsa, importante liu maka lei ne’e tenke haforsa partisipasaun sidadaun iha prosesu sira, liuliu atu hato’o opiniaun ho di’ak no livre, laiha presaun psikolójika no presaun ruma ne’ebé bele limita ema atu ko’alia.

Lei Komunikasaun Sosiál kompostu husi kapítulu VIII no artigu to’o 54.

Iha fulan-Marsu tinan ne’e nia laran, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosial, Expedito Loro Dias Ximenes, deklara katak parte SEKOMS prepara ona esbosu ida ba revizaun lei Komunikasaun Sosiál.

Nia mós dehan katak sei lori esbosu ne’e hodi halo audiénsia públika ho sosiedade sivíl, akadémiku, no mídia na’in sira atubele deskute.

Aleinde ne’e, sei lori mós ba Konsellu Imprensa hodi halo apresiasaun molok lori ba Parlamentu Nasionál hodi debate.

Sekretáriu Estadu katak, iha artigu barak husi lei Komunikasaun Sosál mak sofre alterasaun.

Jornalista     : Alexandra da Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!