iklan

EKONOMIA, HEADLINE

MKI lansa sistema dijitál ba lisensiamentu industriál no reklamasaun konsumidór

MKI lansa sistema dijitál ba lisensiamentu industriál no reklamasaun konsumidór

MKI lansa sistema dijitál ba lisensiamentu industriál no reklamasaun konsumidór. Foto/Arminda Fonseca

DILI, 31 Jullu 2025 (TATOLI) – Ministériu Komérsiu no Indústria (MKI) lansa sistema dijitalizasaun foun ba lisensiamentu industriál no livru reklamasaun ba konsumidór.

Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, hateten sistema ne’e foin dahuluk implementa iha Timor-Leste iha setór indústria nian, hodi akompaña programa Governu nian iha transformasaun dijitál no boa governasaun, ne’ebé envolve setór privadu, ajente ekonómiku, no konsumidór sira.

Nia esplika katak sistema dijitalizasaun ba livru reklamasaun ba konsumidór hanesan kuadru legál ida ne’ebé presiza atu asegura konfiansa entre setór privadu no konsumidór sira, hodi garante kompetividade atividade ekonómika sira hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasionál.

“Espera katak ho lansamentu ida-ne’e bele garante sistema ida-ne’ebé di’ak, lalais, seguru no produtivu. Hothotu sai ajente ba iha mudansa ida-nee”, nia dehan iha Bebora, ohin.

Iha lansamentu sistema dijitál ba lisensiamentu industriál no reklamasaun konsumidór. Foto/Arminda Fonseca

Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, konsidera ho lansamentu ne’e hanesan pontu virajen esforsu koletivu atu estimula transformasaun ekonómika, kria oportunidade, no harii fundasaun ida ba kreximentu industriál iha país.

Nia afirma katak lisensiamentu industriál la’ós de’it kona-ba regulamentu, maibé mós kria ambiente estruturada ida iha ne’ebé investimentu bele buras ho serteza legál no instituisaun Governu sira bele serbisu iha aliñamentu hodi apoia dezenvolvimentu empreza sira-nian ho sustentabilidade no kontribui signifikativu ba ekonomia nasionál.

“Setór industriál ida ne’ebé la fó de’it kontribui ba Produtu Internu Brutu, maibé mós transforma no hadi’a kualidade moris liuhusi kria empregu ne’ebé di’ak. Dezenvolve abilidade sira no harii kadeia valór doméstiku sira ne’ebé hamenus dependénsia ba importasaun no hasa’e produtividade nasionál”, dehan

Kalbuadi Lay fó mós apresiasaun ba Ministériu Komérsiu no Indústria ne’ebé serbisu maka’as hodi prepara enkuadramentu legál no administrativu atu apoia sistema lisensiamentu ida-ne’e.

“Ita-boot sira tau ona baze ba buat ruma ne’ebé sei forma nasaun nia futuru ekonómiku la’ós de’it liuhusi polítika, maibé oportunidade reál sira ba negósiu no traballadór sira iha terrenu. Mai ita serbisu atu hamenus burokrasia ne’ebé la nesesáriu, enkuantu mantein padraun sira ne’ebé proteje ita-nia ambiente, promove traballu ne’ebé justu, no garante seguransa no sustentabilidade”, nia dehan.

Governante ne’e apela ba partisipasaun husi parte interesada hotu, Governu, setór privadu, sosiedade sivíl, no parseiru internasionál sira atu hamutuk implementa sistema lisensiamentu ida-ne’e no haburas era foun industrializasaun iha Timor-Leste.

Prosesu atu hetan lisensiamentu

Maneira atu hetan sertifikadu industriál sei prienxe formuláriu husi http://www.licenca.gov.tl/. Nia kritériu rekerente sei aprezenta dokumentu kona-ba atividade inudstriál iha Servisu Rejistrasaun no Verifikasaun Emprezariál (SERVE) hanesan estatutu empreza, billete identidade, kartaun eleitorál, pasaporte ba sidaudaun estranjeiru, mapa lokalizasaun. Ida-ne’e hotu maka SERVE entrega dokumentu pagamentu taxa ba rekerente no rekerente entrega dokumentu komprovativu pagamentu taxa husi banku ba SERVE.

Bainhira SERVE simu tiha dokumentu husi rekerente no kompleta rejistu industrial, SERVE sei hala’o verifikasaun kona-ba emprenza foun inskrisaun feita iha SERVE no empreza tuan inskrisaun ba iha Diresaun-Jerál Industriál no halo klasifikasaun tipu atividade hodi halo análize ba risku aas, risku médiu. SERVE sei haruka dokumentu eletrónika liuhusi e-mail licencamento@mci.gov.tl ba Diresaun-Jerál Industriál iha MKI.

Husi ne’ebá rekerente sei mai prienxe formuláriu lisensamentu industriál iha MKI mak hanesan: lisensa industrial nu’udar formuláriu pedidu lisensa hodi ezerse atividade industriál no formuláriu pedidu vistoria.

Formuláriu pedidu lisensa hodi ezerse atividade industrial nian mak pedidu lisensa ba instalasaun, pedidu lisensa ba esplorasaun, pedidu lisensa ba alterasaun, pedidu renovasaun lisensa, no formuláriu pedidu vistoria mak vistoria inisiál ba instalasaun, vistoria para esplorasaun, vistoria tuirmai (vistoria subsequente) no seluk tan.

Bainhira atu hetan sertifikadu, ekipa konjuta MKI sei tun direta iha terrenu hodi hala’o autovistoria katak haree direta iha terrenu hodi verifika kondisaun operasionál sira husi estabelesimentu industriál ho risku médiu no aas hanesan, fatin adekuadu, kondisaun seguransa nian, kondisaun ijiene, kondisaun respeitu ba saúde públika, uza sinál emerjénsia no seguransa nian, kumprimentu sira seluk husi estabelesimentu industriál nia instalasaun ho aplikavel, padraun legál no regulatóriu sira, inklui meiu ambiente.

Bainhira prosesu sira ne’e hotu, ikus liu mak MKI sei prodús sertifikadu no haruka ba SERVE ho tipu Sertifikadu Inskrisaun Kadastru Industriál, Alvára de Licença ba ezersísiu atividade industriál.

Iha mós rejime sansaun ka sansaun kontra ordenasaun ba atividade sira ne’ebé la ho lisensa sei selu ho koima mak atividade industriál lahó pedidu lisensa ka deklarasaun hahú husi atividade emisaun husi títulu lejitimadór, atividade industriál lahó inspesaun antes, atividade industriál lahó kumprimentu ho termu no kondisaun sira ne’ebé estabelese iha lisensa ka iha inspesaun reavaliasaun ba operasaun industriál respetiva, laiha rejistu industrial, suspensaun injustifikadu ba ezekusaun projetu lisensiadu ba períodu liu tinan 1 no falla atu renova rejistu industriál. Koima sei hahú husu $500 to’o $10.000.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!