“Prespetiva pessoál kona-ba komponente ne’ebé dala-ruma presiza inklui iha inisiativa revizaun ba Lei númeru 5/2014 kona-ba Komunikasaun Sosiál”
Hakerek na’in: Aniceto Soares dos Reis
- Hanoin Makloke
Artigu ida ne’e hanesan prespetiva pessoál, hanesan sidadaun ne’ebé estuda área konsentrasaun komunikasaun sosiál, la’os jornalista, maibé ex jornalista ho titulár Karteira Profissionál pendente, atu fó prespetiva kona-ba revizaun ba lei komunikasaun sosiál ne’ebé tama iha vigór dezde tinan 2014, ho fundamentu katak, artigu balun la reflete ba evolusaun teknolójika no mós artigu ida ne’e bele loke fundamentu seluk husi parte interessada sira iha domíniu komuninikasaun sosiál no hanesan parte ida husi promove literasia.
Hodi hahu, ho pergunta ida hanesan: komponente saida mak tenke inklui iha lei Komunikasaun Sosiál hodi kontribui ba dezenvolvimentu setór komunikasaun iha Timor-Leste?. Kuandu narativa ida ho pergunta ne’e reflete ba métódu sokrátiku (Socrates) katak, aprosimasaun ho baze diálogu no pergunta krítiku ida.[1] Hodi responde ba pergunta ne’e, buka atu aprezenta fundamentu sira ne’ebé mak sustenta artigu ida-ne’e, ne’ebé reflete ba prinsípiu demokrasia liberal ne’ebé Timor-Leste opta, katak, exersísiu liberdade imprensa funsiona, bazeia ba prinsípiu, valores no normas ne’ebé nasaun ida opta.
Maske rejista rekua iha índise liberdade imprensa no expressaun husi 20 iha tinan 2024 ba 39 iha tinan 2025 (konforme dadus husi Reporter Sem Fronteiras – RSF)[2], ho indikadór iha dezempeñu iha aspetu polítiku, ekonómiku, seguransa, sósiu kulturál no seguransa, exerísiu liberdade imprensa no expressaun iha Timor-Leste di’ak liu nasaun balun iha rejiaun Sudeste Aziátika, nune’e, lejislasaun ka politika sira, iha duni nesesidade atu garante, tane no bali liu-tan liberdade imprensa, hodi manteín ninia nível atu hakat ba oin.
Revizaun ba lei komunikasaun sosiál ne’ebé iha faze konsulta, públiku nia expetativa katak, halo de’it revizaun minór hodi inklui de’it por exemplu, ajustamentu ba lei ne’e ho evolusaun dijital, hodi regulariza mídia ne’ebé opta plataforma dijital no media mainstream seluk ne’ebé komesa sinkroniza sira nia konteúdu iha jornal, rádiu no televizaun ho plataforma online, regulasaun ba mídia doutrinária (garante kumprimentu ba lei Komsos no kódigu deontolojia), hodi evita produsaun notísia no konteúdu ne’ebé refleta de’it ba interesse husi grupu dominante no informasaun tendesiosa sira. Maibé, la dun nesesáriu atu inklui responsabilidade penál ne’ebé ninia espíritu hanesan ho inisiativa lei iha tinan 2020, kona-ba kriminaliza difamasaun[3], ne’ebé rezulta protestu oi-oin, tanba konsidera katak, inisiativa lei ne’e ariska liberdade imprensa no expressaun, ne’ebé hanesan pulsu (nadi – lian indonézia)
- Prespetiva balun kona-ba revizaun lei KOMSOS
Inisiativa ba revizaun Lei Komunikasaun ne’e mosu tuir fundamentu Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál – SECOM no Konsellu Imprensa Timor-Leste – CITL, tanba inexisténsia artigu sira kona-ba regulasaun ba órgaun komunikasaun sosiál ne’ebé uza plataforma dijitál ba publikasaun informasaun sira no razaun ne’e haré husi komunikadu imprensa kona-ba enkontru preliminár husi CITL ho Assosiasaun no ógaun komunikasaun sosiál sira[4], enkontru entre SECOM no KI[5], ne’ebé asosiasaun jornalista sira hein katak, inisiativa ba revizaun ba lejislasaun ne’e bele refleta ba evolusaun dijitál.[6]
Maske esénsia husi Esbosu ba revizaun Lei Komunikasaun Sosiál seidauk iha públiku nia liman, informasaun ne’ebé publika husi portál notisioza Hatutan.com, esbosu lejislasaun ne’e kompoin mos responsabilidade penál iha artigu 38 B,[7] ne’ebé presiza halo konsulta intensa hodi akomoda opiniaun husi entidade hotu, órgaun komunikasaun sosiál, assosiasaun jornalista no grupu interessadu sira iha kontestu liberdade imprensa, nune’e espíritu ba revizaun ne’e refleta prosesu demokratizaun no Konstituisaun RDTL artigu 40 kona-ba liberdade imprensa no liberdade expressaun.
Husi informasaun SECOM no CITL ne’ebé ita-halo leitura, ho fundamentu katak, atu ajusta ho evolusaun teknolójiku, signifika katak, la inklui responsabilidade penál, maibé hakarak halo supozisaun portunta ida nune’e; saida mak akontese waihira assuntu ne’e (responsabilidade penál) inklui iha proposta alterasaun ne’e? bele halo análize ba possível problema hanesan tuir mai ne’e:
- Loke dalan ba sensura ba produtu jornalístiku, tanba jornalista sira lakohi atu ariska sira nia-an ba responsabilidade penál
- Notísia investigativu possivelmente sei la iha, tanba jornalista-investigativu, sei sujeita ba responsabilidade penál.
- Artigu opiniaun ne’ebé hanesan parte integrante iha sosiedade nia pensamentu krítiku, tendensialmente sei lakon no só iha de’it mak opiniaun neutru ka afavór.
- Independénsia editoriál iha risku husi polítiku-ekonómiku, tanba mídia na’in mos lakohi, atu dala-ruma rezisite atu publika obra ne’ebé mak krítiku.
Análize husi posível implikasaun ba exersísiu liberdade imprensa ne’e mak hein katak, natureza husi revizaun ba lei númeru 5/2014, kona-ba Komunikasaun sosiál sei foka espesífikamente ba ajustamentu ho evolusaun teknolójika no la ko’alia kona-ba responsabilidade penál, hodi la prejudika exersísiu liberdade imprensa no expressaun, hanesan inisiativa lei iha tinan 2020 husi governu kona-ba kriminaliza difamasaun no injúria.[8]
Hodi haforsa fundamentu kona-ba importánsia husi mídia la’os de’it ba prosesu demokratizasaun, maibé ba mós edifikasaun estadu independente, tanba husi mídia – jurnalizmu mak muda no transforma luta inkansável husi timor-oan sira, hodi mundu fila-oin ba rezisténsia ba ukun rasik-an, tanba dezde dékada 80 mundu haluha ona Timor-oan nia luta. Figura sira hanesan Jornalista Alan Nairn, Saudozu Max Sthall no seluk tan, sai hanesan símbolu podér husi mídia hodi transforma mundu, liu-liu sai voice of the voiceless, waihira mundu nonok ona iha dékada 80, ba timor-oan nia luta ba independénsia totál.
- Mídia Doutrinária
Dezde estabelesimentu Konsellu Imprensa Timor-Leste (CITL), produtu husi mídia doutrinária balun, sei eskapa husi suprevizaun husi órgaun reguladora Komunikasaun Sosiál, ho fundamentu katak, mídia refere la rejistu iha CITL, maske mídia doutrinária hirak ne’e ninia traballadór halo servisu mídia nian, hanesan halo koobertura hamutuk ho jornalista ne’ebé iha karteira profissional tuir dispozisaun Lei Komunikasaun Sosiál artigu 13 produz notísia, programa no seluk tan, nomós la-hakesi obrigatoriedade atu opta kódigu deontolojia, nune’e, Relatóriu sira ne’ebé publika husi CITL sita de’it mak instituisaun mídia sira ne’ebé rejistadu iha Konsellu Imprensa, hanesan relatóriu husi trimestre daruak husi CITL.[9]
Hodi fundamenta ideia ida ne’e, hakerek na’in buka atu kait ho teoria hemojénia (Hemojénia husi lian Grega katak, ukun na’in ka líder), husi Antonio Gramsci (1891-1937) ne’ebé sita husi Zamromi (2022) katak, hemojéniu nu’udar forma dominasaun ba determinadu grupu liu-husi uza lideransa intelektuál no morál iha kontestu ida nia laran ne’ebé signifika katak, grupu sira ne’ebé hemojenizadu konkorda ho valór ideolójiku dominante. Iha kontestu ne’e, mídia doutrináriu ne’e tama iha grupu hemojenizadu ne’ebé konkorda ho valór ideolójiku dominante hodi transmite valór ne’ebé sai konsumu kumúm husi grupu determinadu no produtu ne’ebé emite tendensiálmente afavór ba grupu dominante ne’e no haklaken de’it mak saida mak sai interesse husi grupu dominante ka forsa polítika ne’ebé sai na’in ba mídia, hodi konsumidór ba informasaun konsidera katak saida mak sira konsumu ne’e los-liu no prespetiva seluk konsideradu sala.
Iha produsaun mídia, teoria Hemojenia fó hanoin hanesan sita husi Zamromi (2022) katak, produsaun notísia ho forma ne’e diak (halus – dalen indonézia), hodi saida mak akontese no saida mak notisia hanesan verdade ida, lójika no razaun (commom sense) no ema hotu la kestiona katak, saida mak sira mídia produz no publika lia-los absoluta no iha kontestu ne’e mídia hanesan instrumentu atu habelar diskurssu dominante.
Rekorda hikas fulan Marsu tinan 2023, waihira deputadu sira husi partidu CNRT kontesta[10], proposta Lei Radiudifuzaun ne’ebé aprovadu iha Parlamentu Nasionál,[11] ne’ebé permite existénsia mídia doutrinária no desizaun ida ne’e bele favorese Partidu Polítiku ne’ebé iha poder, atu iha mídia rasik no existénsia mídia ne’e, konserteza haklaken saida mak hateten iha explanasaun teórika husi Antonio Gramsci no iha kontestu ida ne’e, susar atu destingi entre jornalista profissionál ne’ebé kaer karteira profissionál no jurnalista husi mídia doturinária tanba hotu-hotu iha estatutu hanesan, maibé la-hakesi obrigatoriedade atu kumpre kódigu deontolojia.
Hafoin to’o iha Meza Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta husu Tribunál Rekursu atu halo fiskalizasaun preventiva ba konstitusionalidade ba Lei Radiudifuzaun no ikus mai Tribunal deklara inskonstitusionalidade no tuir fundamentasaun husi Tribunál katak, inisiativa lei ne’e, ofende direitu konstitusionáis, inklui liberdade igualdade no expressaun[12].
Husi desizaun inkonstitusionalidade ne’e signifika katak, existénsia mídia doutrinária ne’e kestionável, maibé saida mak sai dezafiu mak, mídia doutrinária ne’e kontinua existe no halo kna’ar hanesan órgaun komunikasaun sosiál no tuir lolos, CITL opta ona akordu entre ho Autoridade Nacionál Komunikasaun – ANC, I.P., assinadu iha fulan Janeiru tinan 2025[13], hodi regulariza ona existénsia mídia doutrinária ne’ebé ninia área koobertura tuir relatóriu husi Asia Foundations, por exemplu mídia doutrinária balun kobre territóriu nasionál.[14]
Fundamentu ne’e bazeia mos ba dispozisaun artigu 26 husi Lei Komunikasaun Sosiál kona-ba lisesiamentu ba frekuénsia “Meiu komunikasaun sosiál radiofóniku no televizivu sira bele funsiona de’it liuhosi lisensa frekuénsia ne’ebé hametin jestaun ba espertu radioelétriku, be Autoridade Nasionál Komunikasaun sei fó” no koolaborasaun mútua husi entidade estadu sira, essensiál duni, atu permite mos kontrolu ba konteúdu husi mídia doutrinária sira, ne’ebé durante ne’e eskapa husi suprevizaun órgaun reguladora Komunikasaun Sosiál.
Lejislasaun ba Komunikasaun Sosiál dala-ruma (uza termu dala-ruma, tanba hanesan opiniaun), iha duni nesesidade atu inklui regularizasaun ba mídia doutrinária, liu-liu kona-ba konteúdu sira, ka fó kondisaun legál ida, atu bele permite CITL, hodi supreviziona produtu jornalístiku husi mídia doutrinária tanba, karik la rejista iha órgaun reguladór, profissionál husi mídia ne’e la sujeita ba kumprimentu kódigu deontolijia.
- Inkluzaun konverjénsia mídia iha Lei Komsos
Aspetu prinsipál husi revizaun Lei Komunikasaun Sosiál mak dijitalizasaun, tanba lejislasaun ne’ebé tama iha vigór dezde tinan 2014, akomoda kona-ba evolusaun teknolójika no aspetu ida ne’e mak nesesáriu duni no exigidu iha kontestu agora, ne’ebé tuir Borders (2023) ne’ebé sita husi Yoedtadi (2024) katak, iha momentu ne’ebé mak mídia unifika mídia tuan hanesan jornál, revista, televizaun no rádiu ho mídia foun – internet.
Realidade ne’ebé ema-hotu akompaña katak, iha tempu hirak liu leitor sira presiza hola jornál hodi lé no akompaña akontesimentu importante sira no presiza rona rádiu ka haré televizaun iha uma hodi haré saida mak importante no destaka ohin loron, signifika katak, audiénsia sira presiza halo esforsu atu bele hetan saida mak sira hakarak konsumu (produtu mídia), ho dala ruma folin karun, susar atu asesu ñst. Ho evolusaun teknolojia, situasaun sai fásil, telemovél ida bele permite assesu ba e-jornal, konteúdu husi televizaun ka rádiu no sirkunstánsia ida ne’e mak insiste atu halo ajustamentu ba kuadru legál, liu-liu regularizasaun ba mídia ne’ebé uza plataforma dijitál hodi publika sira nia produtu.
Evolusaun teknolójika ne’e tuir Supriyanto & Yusuf (2007), internet ne’e muda ona fluxu komunikasaun husi direrasaun ida (husi komunikadór ba komunikante) ba diresaun rua (entre komunikadór ho komunikante) ne’ebé bele halo interasaun no kontestu ida ne’e mak halo internet hanesan mídia ne’ebé mak bele habelar espasu ba demokrasia, paritisipasaun sidadaun sai jornalista (citizen journalist) no sidadaun la sai de’it ona konsumidór ba informasaun, maibé sai mós kontrolu ida ba mídia ne’ebé halo tuir inia hakarak, ho razaun liberdade imprensa.
Evolusaun tekonolójiku husi sikun seluk fasilita tebes sidadaun sira atu asesu ba informasaun, maibé sikun seluk iha dezafiu konstante ne’ebé hasoru hanesan bully, doxing, hate speech, plágiu no seluk tan aumenta.[15] Husi dezafiu ne’e, regularizasaun ba mídia sosiál mos nesesáriamente inklui iha lei komunikasaun sosiál tanba dala ruma konteúdu informasaun husi media sosiál sai mós fontes informasaun ba jornalista sira, hodi buka hakle’an no taes hodi produz informasaun tuir kritériu notisiabilidade.
- Expetativa ruma husi revizaun lei imprensa
Índise liberdade imprensa iha Timor-Leste ho pozisaun 39 iha tinan 2025 hatudu, exersísiu liberdade imprensa di’ak liu nasaun balun iha rejiaun aziátika, inklui Indonézia ne’ebé tuir Reporter Sem Frenteiras – RSF, okupa pozisaun 111 (2024) no 127 (2025). Nune’e expetativa mak, revizaun husi lei komunikasaun sosiál atu konsolida liu-tan exersisiu liberdade imprensa, la’os atu halo alkansu ne’ebé Timor-Leste hetan, rekua hikas ba kotuk.
Saida mak sai koñesimentu ema hotu nian mak husi konsulta Konsellu Imprensa Timor-Leste no SECOM mai ho fundamentu katak, atu haforsa kontrolu ba evolusaun iha konverjénsia mídia, maibé la inklui responsabildiade penál no karik existe bele dehan katak ne’e, ajenda ne’e haksumik hela no parese rumoris de’it, la kompoin iha essénsia revizaun lei Komunikasaun Sosiál. Sa-tán, lei Komunikasaun Sosiál ne’ebé iha vigora iha provizaun sira kona-ba direitu retifikasaun no direitu resposta (definisaun sita iha lei Komsos artigu 2) no fontes informasaun sira, durante ne’e exerse ninia direitu, hodi rekorre ba prosedimentu sira ne’ebé ninia provizaun sira sita iha Kapitulu IV husi Lei KOMSOS (art. 34,35,36 no 37), waihira fontes informasaun ka sidadaun ruma sente prejudikadu ho publikasaun husi órgaun komunikasaun sosiál ida.
La’os de’it Ranking Liberdade Imprensa ne’ebé sai hanesan orgullu ida ba Timor-oan, maibé tanba valorizasaun ida husi estadu ba servisu jornalizmu ne’e, halo jornalizmu ne’e sai hanesan arteria (nadi) iha ba demokrasia no liberdade no toleránsia,[16] ne’ebé Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta tenik “Timor-Leste é um oasis (rai bokur ida, iha área rai fuik maran ne’ebé iha bé) de tranquilidade’.[17] Faktus mak atribuisaun medalla Ordem de Timor-Leste ba profissionais komuniaksaun sosiál estrajeiru [18] no mos atribuisaun medalla méritu ba jornalista Timor-oan sira,[19] hanesan rekoñesimentu ba hametin orden sosiál no promove pás no estabilidade nasionál.
Haré ba importánsia papél mídia iha prosesu dezenvolvimentu no demokratizasaun, mak durante apresiasaun governu nian ba mídia ba susesu hus vizita Maktoban Santo Padre, iha loron 5 fulan Outubru tinan 2024, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão tenik katak, “esforsu-an nafatin hodi halo análize krítika, iha prosesu konstrusaun estadu, mídia midia dezempeña papel importante, la’os de’it fó informasaum, maibé tenke fó mos hanoin ba sidadaun sira” . Mensajen ne’e bele entende katak, mídia labele haketak husi dezenvolvimentu fíziku no halo sosiedade sai matenek[20] no ida-ne’e reflete ba papél importante tolu husi midia mak informa, eduka no diverte.
Nakait inisiativa husi revizaun Lei Komunikasaun Sosiál, iha expetativa ida katak, inisiativa ne’e sei ajuda atu bali (manata – bahasa indonézia) no profissionaliza exersísiu liberdade imprensa tuir mandatu konstitusional, hodi halo mídia assume ninia kna’ar hanesan watch dog no voice of the voiceless.[21] Kondisaun ida ne’e refleta ba valór husi demokrasia liberál ne’ebé Timor-Leste opta, hanesan temi iha preámblu lei-inan katak, buka harii nasaun ida-ne’ebé justu no buras, hodi mós foti sosiedade ida-ne’ebé hakiak ema atu fó neon-laran ba malu nu’udar maun-alin.
- Opiniaun Naktaka
Inisiativa ba revizaun Lei Komunikasaun importante, hodi akomoda konverjénsia mídia ne’e importante hodi garante katak, exersísiu husi liberdade imprensa no expressaun ne’e iha korridór legál, maibé la’os responsabilidade penál ne’ebé ninia karákter atu hanesan ho inisiativa Lei kona-ba kriminaliza difamasaun no injúria iha tinan 2020. Medida ida ne’e mos ajuda intervensaun ba dezafiu konstante iha kontestu agora hanesan, bully iha mídia sosiál, doxing, hate speech, plágiu no seluk tan.
Hanesan prespetiva ida katak, regularizasaun ba mídia doutrinária tenke inklui iha lei ne’ebé revoga, maske iha dispozisaun Komunikasaun Sosial ko’alia kona-ba lisensiamentu frekuénsia, maibé durante ne’e, konteúdu husi mídia balun sei eskapa husi husi órgaun reguladór komunikasaun sosiál.
Expeativa husi ba revizaun lei ne’e mak oinsá atu halo exersísiu liberdade imprensa no liberdade expressaun ne’e sai dinámiku, organizadu liu-tan, profissionaliza jornalista sira no mós garante katak, alkansu liberdade imprensa ne’ebé Timor-Leste atinji iha tinan ikus ne’e, dezde Lei Komunikasaun Sosiál tamba ein vigór iha tinan 2014, kontinua matein ninia nível, ho provizaun sira ne’ebé konsta iha inisiativa ne’ebé atu avansa.
Referénsia:
- Yoedtadi, M.D. (2024), Konvergensi Media Televisi dan Media Sosial, Deepublish, Yogyakarta.
- Supriyanto, D. & Yusuf, I. A. (2007), Pers dan Teknologi Media di tengah konvergensi, Jurnal Komuikasi, https://journal.uii.ac.id/jurnal-komunikasi/article/view/5139
- Sudhandoko (2024), Bagaimana Socrates Mengajarkan Kebijaksanaan Lewat Pertanyaan Kritis, https://wisata.viva.co.id/pendidikan/11781-bagaimana-socrates-mengajarkan-kebijaksanaan-lewat-pertanyaan-kritis#goog_rewarded
- Ministeriu Justisa (2014), https://www.mj.gov.tl/jornal/public/docs/2014/traducao/Traducao_Lei_Comunicacao_Social.pdf
- Assemblei Konstituiente (2010), https://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2010/03/Constituicao_RDTL_TT.pdf
- Rosário, A. (2025), Timor-Leste desce dezanove lugares no ranking mundial da liberdade imprensa, https://pt.tatoli.tl/2025/05/02/timor-leste-desce-dezanove-lugares-no-ranking-mundial-da-liberdade-de-imprensa/
- Freitas, D. (2020), três organizações timorenses protestam contra lei de criminalização de difamação, https://pt.tatoli.tl/2020/08/03/tres-organizacoes-timorenses-protestam-contra-lei-de-criminalizacao-de-difamacao/
- Costa, A. (2025), Secoms-KI halo enkontru preliminár ba diskusaun kona-ba revizaun Lei Komunikasaun Sosiál, https://tatoli.tl/2025/08/06/sekoms-ki-halo-enkontru-preliminar-ba-diskusaun-kona-ba-revizaun-lei-komunikasaun-sosial/
- Costa, A. (2025), TLPU-UPJTL nia esperansa ba alterasaun Lei Komunikasaun Sosiál, https://tatoli.tl/2025/07/08/tlpu-upjtl-nia-esperansa-ba-alterasaun-lei-komunikasaun-sosial/
- Hatutan (2025), secoms iha intensaun a’at ba liberdade imprensa, hodi hamorsu artigu kriminaliza produtu jornalístika, https://www.hatutan.com/2025/08/08/sekoms-iha-intensaun-aat-ba-liberdade-imprensa-hodi-hamosu-artigu-kriminaliza-produtu-jornalistika/
- LH (2020), https://www.laohamutuk.org/Justice/defamation/2020/20DefamLaw.htm
- CITL (2024), Relatóriu Rezultadu Monitorizasaun no Análize ba Produtu Jornalístiku Meiu Komunikasaun Sosiál sira ba Trimesterál Primeiru – Trimesterál Segundu 2024, https://conselhoimprensa.tl/publikasaun/relatoriu?task=download.send&id=510&catid=11&m=0
- https://24noticias.sapo.pt/noticias/oposicao-timorense-contesta-nova-lei-da_640852bfa68aa948e0f3dfa8
- Lusa (2023), Oposição timorense contesta nova lei da radiodifusão por permitir rádios doutrinárias, https://www.sapo.pt/noticias/atualidade/parlamento-timorense-aprova-nova-lei-que_6407064ebc602f4892e2bb89
- Lusa (2023), https://pt.tatoli.tl/2023/05/05/pr-comenta-inconstitucionalidades-do-tribunal-de-recurso-na-proposta-de-lei-de-radiodifusao/
- ANC-TL (2025), ANC – CI Asina Akordu hodi Hametin Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun iha Timor-Lest, http://anc.tl/anc-ci-asina-akordu-hodi-hametin-liberdade-imprensa-no-liberdade-espresaun-iha-timor-leste/index.html
- Asia Foundation (2024), State of the Media Timor-Leste, https://asiafoundation.org/wp-content/uploads/2024/05/State-of-the-Media-Timor-Leste_TET.pdf
- Dos Reis, A. S. (2023), Netizen sein kontrolu hasoit liu valór étiku (husi hoax to’o fakar sai segredu pessoál) https://tatoli.tl/2023/06/07/netizen-sein-kontrolu-haksoit-liu-valor-etiku-husi-hoax-too-fakar-sai-segredu-pesoal/
- Dos Reis, A. S, (2023), demokrasia presiza toleránsia (antes no depois eleisaun ita nafatin timores ita ida de’it) https://tatoli.tl/2023/05/19/demokrasia-presiza-toleransia-antes-no-depois-eleisaun-ita-nafatin-timorese-ita-ida-deit/
- Rosário, A., Ramos-Horta Timor-Leste é um oasis de tranquilidade https://pt.tatoli.tl/2022/09/25/ramos-horta-timor-leste-e-um-oasis-de-tranquilidade/
- Dos Reis, A. S. (2024), mídia tenke sai opozisaun ka afavor ba ukun, https://neonmetin.info/buletin/2024/01/12/midia-tenke-sai-opozisaun-ka-afavor-ba-ukun/
- https://pt.tatoli.tl/2024/08/29/oito-jornalistas-portugueses-condecorados-com-medalha-da-ordem-de-timor-leste/
- Salvadór, V. (2024), Prezidente Repúblika Kondekora Hatutan.com ho Média Nasionál 11 ho Medalla Méritu, https://www.hatutan.com/2024/12/12/prezidente-republika-kondekora-hatutan-com-ho-media-nasional-11-ho-medalla-meritu/
- CITL (2025), Conselho de Imprnesa Deskuti Alterasau Lei Komunikasaun Sosial ho Responsável Mídia no Assosiasaun Jornalista, https://conselhoimprensa.tl/eventu/atividade/777-a-a-i
- Costa, A (2025), Secom-KI halo enkontru preliminár ba diskussaun kona-ba revizaun lei komunikasaun sosiál, https://tatoli.tl/2025/08/06/sekoms-ki-halo-enkontru-preliminar-ba-diskusaun-kona-ba-revizaun-lei-komunikasaun-sosial/
- Dos Reis, A. S. (2024), Media tenke sai opozisaun ka afavor ba ukun, https://smnewstl.com/midia-tenke-sai-opozisaun-ka-afavor-ba-ukun-prespektiva-ida-kona-ba-postura-midia-iha-prosesu-demokratizasaun-artigo-nee-opiniaun-pessoal-la-representa-instituisaun-neebe-hakna/





