iklan

OPINIAUN

Autoridade RAEOA iha nafatin autonomia kompeténsia administrativa, finanseiru no patrimóniu

Autoridade RAEOA iha nafatin autonomia kompeténsia administrativa, finanseiru no patrimóniu

Hosi: Martinho do Nascimento Obe

Artigu ida-ne’e la reprezenta instituisaun ne’ebé haknaar-án ba maibe hanesan responsabilidade pesoál.

Introdusaun

Durante ne’e, populasaun baibain, sosiedade sivíl, matenek-na’in lei nian balun liuliu Oekusi-oan sira kestiona maka’as kona-ba estatutu no kompeténsia husi Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) bazeia ba lei nú. 3/2014, 18 Juñu, kona-ba Kriasaun RAEOA no Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Timor-Leste (ZEESM-TL).

Balun haktuir autoridade RAEOA hala’o servisu hakat liu lei ka la tuir lei, no até balun dehan ho alterasaun datoluk lei nú. 18/2023, 30 Novembru, ba lei nú. 3/2014, 18 Juñu, RAEOA nia Estatutu atuál hanesan ho munisípiu sira seluk, iha de’it kompeténsia munisipál.

Ho preokupasaun hirak ne’e, hakerek-na’in koko atu fó resposta ho ótika direitu liuliu análize jurídika administrativa nian.

  1. Polítika legál ba kriasaun RAEOA no ZEESM-TL 

Tuir polítika legál konstituisaun RDTL hatuur no konsagra Oekusi no Ataúru ho nia tratamentu espesiál. Konsagrasaun ne’e, vinkula iha konstituisaun RDTL iha artigu 5º alínea 1 hatuur metin kona-ba dezentralizasaun admnistrativa no alínea 3 haktuir kona-ba “Oekusi Ambenu no Ataúru goza tratamentu administrativu no Ekonómiku Espesiál”.  Husi ne’e, iha konseitu importante rua mak 1) Admnistrativa Espesiál no 2) Ekonómiku Espesiál.

Iha konseitu rua nian ne’e nu’udár mandatu Konstitusionál ne’ebé obriga Governu no Estadu atu bele konkretiza ba povu no rai Oekusi no Ataúru (la’ós mandatu fakultativu konstitusionáll); no artigu 5 hetan afirmasaun no konfirmasaun ba nia implementasaun administrativa iha artigu 71º kona-ba organizasaun administrativa.  Polítika legál Konstitusionál kona-ba kriasaun munisípiu konkretiza iha sessaun lejislativa 2009, Governu aprezenta proposta-lei tolu ba Parlamentu Nasionál mak hanesan tuir mai ne’e:  Primeiru, kona-ba Divizaun Administrativa Territóriu; Daruak, kona ba Podér Lokál no ikus liu kona-ba Eleisaun Munisipál. Proposta tolu ne’e, konsidera nu’udár lei esensiál ba estabelesimentu “Podér Lokál”.

Husi proposta tolu ne’ebé aprezenta ona ba Parlamentu Nasionál ne’e, PN aprova ona lei kon-ba  “Divisão Administrativa do Território” ho epígrafe mak Lei nú. 11/2009, 7 Outubru, no Lei nú.  11/2009, estabelese unidade Podér Lokál no Munisípiu sira ho nia eskalasaun administrativa sira ho konformidade iha artigu 28 iha Konstituisaun RDTL. Lei Devizaun Administrativa Territóriu ne’e iha nia objetivu prinsipál tolu mak hanesan tuir mai ne’e:

  1. Promosaun Instituisaun nu’udar Estadu ne’ebé forte, lejítimu no estável iha territóriu Timor-Leste;
  2. Promosaun oportunidade ba partisipasaun lokál ba sistema demokrátika husi sidadaun sira hotu;
  3. Promosaun ka hakbesik servisu públiku ne’ebé efetiva, efisiente no hanesan ba dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku Povu nian (Vicente Faria: A Politica da Criação dos Municipios de Timor-Leste, Uma análise da implementação da politica de Descentralização Administrativa e Poder Local, 2021);

No, iha nia implementasaun ba lei nú. 11/2009, 7 Outubru, kona-ba “Divisão Administrativa e da criação dos Municípios”, Governu aprova Dekretu-lei nú. 4/2014, 1 Janeiru, kona-ba Estatutu Orgâniku Estrutura husi Pré-deskonsentrasaun Administrativa.

Husi prosesu ne’ebé mak temi iha leten, Governu seidauk fó resposta ba “mandatu Konstitusionál ba Oekusi no Ataúru kona-ba tratamentu espesiál iha aspetu “Administrativa no Ekonómika”. Ho ida ne’e, iha 2014, Governu husi nia programa prinsipál liuhusi aprezenta ba  Parlamentu Nasionál, Proposta-Lei kona-ba  kriasaun ba ReJejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu ho nia epígrafe Lei nú. 3/2014, no proposta refere hetan aprovasaun husi orgaun lejislativa Parlamentu Nasionál. Signifika, iha sesaun legislativa 2014, sees dook husi programa prinsipál no hamosu konsensu nasionál ba estabelesimentu RAEOA no ZEESM-TL.

  1. Personalidade jurídika no atribuisaun autonomia kompeténsia ba RAEOA no ZEESM-TL

Natureza jurídika husi RAEOA no ZEESM-TL vinkula iha Lei nú. 3/2014, 18 Juñu, ho naran “Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu no Zona Espesiál Ekonomia Sosiál ba Merkadu Oekusi-Ambenu no Ataúru”. Ermeneutika legál, denomisaun refere iha buat rua ne’ebé mak ambígua: ida mak personalidade jurídika ba Autoridade RAEOA no ida seluk mak ba Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu-ZEESM ( Kompténsia ambígua);

Defaktu no de-jure, lei RAEOA no ZEESM-TL atribui autonomia kompeténsia tolu konforme prevee iha artigu 2, alínea 2 mak hanesan tuir mai ne’e:

  • Kbiit ka kompeténsia autonomia administrativu: kbiit atu jere no regula aktu administrativu hotu ( ezemplu, Cfr art. 16º, 19º no 22º, no seluk tan) ;
  • Kbiit ka kompeténsia finanseira: kbiit atu jere, planu no ezekuta nia orsamentu rasik ( ez, Cfr. art. 10º no 11º);
  • Kbiit ka kompeténsia ba jestaun patrimóniu Estadu (Ez, Cfr art. 12º );

Atribuisaun kompeténsia hirak ne’e, legalmente ezije atu implementa tuir parâmetru husi autonomia rejionál ne’ebé vinkula ho prinsípiu solidariedade nasionál, subsidiariedade, no legalidade inklui aplikasaun direta ba nasionál. Ezemplu, partikularmente asuntu relasaun esterna, seguransa no ordem públika sei responsabiliza direta husi Governu sentrál.

Signifika husi autonomia kompeténsia ne’ebé atribuida ba RAEOA no ZEESM-TL hatudu katak RAEOA la’ós hanesan ho munisípiu seluk, nia karáter instituisaun refere “Região” no ne’ebé iha tratamentu Espesiál iha “Aspetu Administrativa no Ekonómika” ( Cfr. art. 5º husi Konstituisaun RDTL), La’ós povu Oekusi ho Ataúru mak ezije atu hetan tratamentu espesiál. RAEOA no ZEESM-TL hala’o nia kna’ar autonomia administrativa, finanseiru no patrimóniu iha área administrativa no ekonomia ne’ebé vinkula iha artigu 5 husi lei nú. 3/2014, 18 Juñu.

  1. Oinsá ho estatutu no autonomia kompeténsia RAEOA hafoin halo alterasaun datoluk ba lei nú. 3/2014, 18 Juñu?

Atu hatán ba lia-mahusuk ne’e, hakerek-nain sei sita rezultadu peskiza husi Komisaun Ezekutiva Zona Ekonómika Espesial ba Dezenvolvimentu Oekusi (CE-ZEEDOA) kona ba progresu implementasaun lei nú. 3/2014, 18 Juñu: RAEOA no ZEESM-TL durante tinan 10 ba povu no rai Oekusi, katak haree husi indikadór autonomia administrativa la-hatudu mudansa signifikativu tanba administrasaun la hakbesik ba povu no la konsegue trata funsionáriu kontratadu atu sai funsionáriu públiku (admnistratdu sentradu no iha ema balun de’it);

Indikador daruak, mak distribuisaun orsamentu ho montante totál biliaun $2,024,000 ho objetivu lori dezenvolvimentu infraestrutura ba fatin hotu iha rejiaun Oekusi, maibé realidade oin seluk mak dezenvolvimentu infraestrutura sentrálizadu iha postu administrativu Pante Makasar no lafó prioridade ba atividade sosio-ekonómiku ne’ebé bele habelar moris di’ak ba komunidade tomak iha rejiaun sira, tuir objetivu ne’ebé previstu iha artigu 5o husi lei nú. 3/2014, 18 Juñu.

Ho problema hirak ne’e, polítika legál husi Governu konstitusionál atuál halo ona alterasaun datoluk ba lei nú. 3/2014, 18 Juñu, tanba natureza jurídika husi RAEOA no ZEESM-TL iha karáter ambígua katak instituisuan rua ne’ebé tau hamutuk maibé lei fó kompeténsia ba autoridade, nune’e akontese fosa liu ba kestaun ekonómiku no abandona kestaun administrativa;

Ho ambígua jurídika refere, mak Governu atuál halo alterasaun datoluk ba lei kriasaun RAEOA no ZEESM-TL ho objetivu prinsipál define didiak natureza jurídika, tutela administrativu, no halo revogasaun totál ba konseitu “Zona Espesial Ekonómika” hodi separa entre RAEOA no ZEESM-TL; prefere hamosu fila-fali modelu foun ba “Zona Ekonómika Espesial” ba Dezenvolvimentu Oekusi Ambenu.

Tamba ne’e, artigu sira-ne’bé mak sofre ba alterasaun datoluk ne’e mak hanesan tuir mai ne’e: 4.º, 5.º, 9.º, 10.º, 11.º, 12.º, 15.º, 16.º, 17.º, 18.º, 19.º, 20.º, 21.º, 22.º, 23.º, 24.º, 28.º, 29.º, 30.º, 32.º, 35.º, 36.º, 37º, 39.º e 42.º da Lei núº 3/2014, 18 Juñu, altera husi Lei nú. 3/2019, 15 Agostu, no husi  Lei nú. 2/2022, 10 Fevereiru, bele hareee iha anexu (Cfr. Terceira Alteração da Lei nú. 18/2024, 30 Novembru);

Tuir análize jurídika hatudu katak iha alterasaun datoluk ne’e, la hamenus estatutu RAEOA ho nia autonomia kompeténsia ba munisípiu maibé halo de’it adjustamentu ba natureza jurídika (Cfr. art. 1º ), tutela administrativu (Cfr. art. 2º no art. 5º “foka ba asuntu ekonómiku”), no halo revogasaun totál ba konseitu “Zona Espesiál Ekonómika” (Cfr. art. 35.º, 36.º, 37º, 39.º ne’ebé sita kona-ba kriasaun no kompeténsia ZEESM)  hodi separa tiha entre RAEOA no ZEESM-TL.

Tanba ne’e, RAEOA iha nafatin nia autonomia kompeténsia administrativa, finanseiru no patrimóniu. Nune’e, hakerek-na’in hakarak hatudu sai adjustamentu ba dispozisaun foun balun ligadu ho natureza jurídika, tutela administrativa, atibuisaun kompeténsia no revogasaun konseitu ZEESM mak hanesan tuir mai ne’e:

  1. Governu altera estatutu “Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu”, atu atualiza no refleta ba mudansa husi jestaun administrativu nasionál no finansa públika ( Mudansa sistema husi Input base ba sistema Governance Resource Planning-GRP ka baibain rona naran Free balance).

Governu mós ajusta dispozisaun balun kona-ba relasaun tutela no superintendénsia husi Autoridade RAEOA nian ba Governu sentrál nu’udár órgaun soberanu. Tanba ne’e, mezmuké iha autonomia administraivu, finanseira no ptrimóniumaibé hafoin konvokatóriu Autoridade (órgaun kolejiál), Deliberasaun Autoridade no despaixu husi Prezidente Autoridade RAEOA tenke lori ba nia tutela Primeiru Ministru atu halo “verifikasaun administrativa” ba “Aktu Administrativu” hotu-hotu, hafoin mak halo publikasaun iha “Jornal Repúblika”.

Maibé, karik, Autoridade RAEOA la kumpre prosesu legál refere mak “Aktu Administrativu” hotu-hotu sei la prodús efeitu jurídiku no admnistrativu.  Iha parte seluk mós,  RAEOA iha jestaun finanseira rasik maibé Governu propoin ona posibilidade atu mantein unidade rejime tributáriu nasionál, bele permite atu kria impostu espesífiku, taxa  ho impostu diferensiada, bele atribui parte balun husi impostu kobradu sira, sai nu’udar reseita lokál (autonomia Kompeténsia Finanseira).

  1. Governu retira Lei nú. 3/2014, 18 Juñu, husi parte konseitu ordenamentu jurídiku no konseitu estranjeiru sira mak hanesan konseitu “orden ezekutiva” (Kooperasaun bilaterál no servisu diplomasia), ne’ebé laiha apoiu konstitusionál no labele aplika iha realidade lokal (Cfr. art. 8º-A husi alterasaun datoluk lei nú. 18/2023, 30 Novembru).

Signifika RAEOA bele emita regulamentu administrativu rejional, bainhira iha konformidade ho lei sira ne’ebé mak aplika iha territóriu nasionál (Cfr. art. 9º no 9º-A husi Alterasaun datoluk lei nú. 18/2023, 30 Novembru);

  1. Iha alterasaun datoluk ne’e, Governu envolve inlorporasaun norma konstante sira mak hanesan Dekreto-Lei nú. 5/2015, 22 Janeiru, no Lei nú. 3/2014, 18 Juñu, ne’ebé Governu konsidera katak ida-ne’e, bele trata husi lei Parlamentu Nasionál nian.

Alterasaun lei refere estabelese loloos matéria hirak ne’ebé kompete esluzivamente ba Governu no matéria ne’ebé bele delega ba RAEOA. Matéria sira-ne’ebé mak rezerva ba Governu Sentrál mak hanesan defeza, seguransa, orden públika, relasaun esterna, kooperasaun bilaterál no multilaterál no atividade petrolífera sira (Cfr. Lei 18/2023, 30 Novembru, art. 8o-A Reserva ao Governo central);

  1. Halo ajustamentu ba estatutu “Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu” ba klassifikasaun estabelesida iha 2022 husi Tribunál Rekursu, ne’ebé integra iha Administrasaun indireta Estadu nian.

Ida-ne’e, implika Prezidente Autoridade RAEOA tenke presta lonta perante Primeiru-Ministru iha relasaun ba nia atuasaun ba  dezenvolvimentu sosiu-ekonómiku rejiaun nian (Cfr Lei nú. 2/2022, 10 Fevereiru);

  1. Ikus liu, Governu separa no delega zona espesiál ba dezenvolvimentu ekonómiku atu kria Diploma separadu ida. Tanba, Alterasaun datoluk Governu hasai hotu konseitu ka referênsia kona-ba Zona Espesial Ekonomia Sosiál Merkado Oekusi Ambenu no Ataúru ho lei nú. 3/2014, 18 Juñu.

Signifika katak, to’o iha minutu ida-ne’e, konseitu ZEESM la eziste ona maibé iha realidade Autoridade RAEOA sei kontinua utiliza símbolu ZEESM-TL iha assuntu balun (O conceito ZEESM foi revogado). 

Konkluzaun

Hirak ne’e hotu, konkluzaun ida katak iha alterasaun datoluk ne’e, la hamenus estatutu RAEOA ho nia autonomia kompeténsia ba munisípiu maibé halo de’it ajustamentu ba natureza jurídika ne’ebé konsagradu iha artigu 1º, no tutela administrativu losagradu iha artigu 2º no artigu 5º “foka ba assuntu ekonómiku”, inklui halo revogasaun totál ba konseitu “Zona Espesiál Ekonómika” (Cfr. artigu 35.º, 36.º, 37º, 39.º ne’ebé sita kona-ba Kriasaun, karáter Instituisaun no kompeténsia ZEESM) hodi separa tiha entre RAEOA no ZEESM-TL.

Tanba ne’e, husi hanoin hirak ne’e, bele iha ona resposta juridika katak RAEOA iha nafatin nia autonomia kompeténsia administrativa, finanseiru no patrimóniu. (*)

Hakerek na’in nu’udar alumni ISFIT 2020 no Programa Mestradu Siénsia Direitu UNPAZ 2021.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!