iklan

DILI

MSSI seidauk simu informasaun kona-ba labarik na’in-ualu nia kondisaun iha Baukau

MSSI seidauk simu informasaun kona-ba labarik na’in-ualu nia kondisaun iha Baukau

Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores. Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 11 Setembru 2025 (TATOLI)—Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Verónica das Dores hateten nia seidauk simu informasaun kona-ba labarik na’in-ualu (8) nia kondisaun moris iha Suku Laisorolai, Postu Administrativu Matebian, Munisípiu Baukau.

Asuntu kona-ba labarik referidu aleinde virál iha rede sosiál, levanta mós iha Parlamentu Nasionál (PN), iha-ne’ebé deputadu sira solisita MSSI atu tau-atensaun ba labarik na’in-ualu ne’ebé labele kontinua sira-nia estudu devidu kestaun ekonómia uma-laran.

“Kazu ne’e xefe aldeia no xefe suku mak hatene informasaun, tan ne’e loloos hato’o ba MSSI nune’e buka solusaun tanba sira mak iha baze no hatene klaru. Agora MSSI ne’e simu dadus. Kuandu simu ona dadus ita bele hateten katak ita bele ba terrenu atubele observa kondisaun labarik sira-nian,” nia dehan ba jornalista sira iha Salaun MSSI, Kaikoli, Dili, Kinta ne’e.

Ministra Verónica fó ezemplu, iha Postu Administrativu Fatu-Mean, Munisípiu Kovalima, iha labarik 12 ne’ebé ida ki’ik ne’e fulan neen (6), boot tinan 17.

“Ami to’o domisiliáriu hodi haree sira-nia kondisaun no sira-nia kondisaun aat. Ida-ne’e ita haree ba nia realidade moris. Ida-ne’e tanba ita simu informasaun hosi autoridade. Agora ida-ne’e informasaun liuhosi mídia sosiál ne’e ita atu foti solusaun oinsá,” MSSI dehan.

Entretantu, Xefe Bankada Partidu Demokrátiku (PD), Manuel Noronha hateten MSSI liuhusi diresaun presiza tau-atensaun tanba labarik sira-ne’e mak jerasaun ba nasaun nian.

“Presiza tau-atensaun no tun direta hodi haree ba situasaun. Tanba ida-ne’e hanesan nesesidade importante ne’ebé povu presiza, satán ba estudante sira-ne’ebé mak jerasaun nasaun nian,” Deputadu Manuel Noronha dehan iha resintu Parlamentu Nasionál.

Notísia relevante: ME buka meiu hakbesik bá família Julião da Costa atu asesu ba edukasaun

Nia mós preokupa ho servisu autoridade lokál kona-ba problema ne’ebé família enfrenta. Tuir loloos autoridade lokál sira identifika no rekolla dadus husi sidadaun sira-ne’e aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipál no MSSI atu buka solusaun ba labarik na’in-ualu ne’e ninia futuru.

“Agora ita lahatene ita-nia autoridade sira hanesan xefe aldeia no xefe suku sira levanta kazu ne’e bá MSSI ka lae. Se foti kazu ne’e ba iha MSSI mak MSSI la fó-atensaun ba ita-nia labarik sira-ne’e, signifika katak MSSI  laiha responsabilidade,” nia tenik.

Noronha solisita parte Autoridade Munisipál ho Governu koopera atu oinsá servisu hamutuk atubele haree asaun sira hanesan ne’e, tanba komunidade presiza tebes tulun.

Antes ne’e, aman husi labarik na’in-ualu, Agostinho Fraga Fernandes haktuir katak nia iha membru família na’in-ualu kompostu husi feto na’in-rua (2), mane na’in-neen (6),  ne’ebé oan mane dahuluk daudaun idade 22 no oan ikun idade tinan rua (2). Oan mane dahuluk no segundu eskola to’o de’it ensinu báziku iha terseiru siklu klase 2 no oan terseiru eskola to’o de’it primeiru siklu klase 3.  Enkuantu, na’in-lima (5) seluk balun idade seidauk to’o no balun idade to’o ona atu eskola, maibé labele eskola tanba nesesidade ekonomia família difísil.

“Ha’u-nia oan sira la eskola. Ha’u-nia forsa mak la to’o haruka sira bá eskola,” Agostinho haktuir.

Agostinho dehan, hanesan aman, sente triste tanba halakon oan sira-nia direitu asesu eskola, maibé ne’e mak realidade moris, tanba nesesidade ekonomia família obriga tenke hapara oan sira-nia eskola.

“Ha’u sente triste tanba osan laiha atu haruka oan sira bá eskola. Ha’u la servisu buat ida. Ha’u halo toos no halo natar no lori bá fa’an somente han no hemu nian de’it,” Agostinho haktuir.

Julião da Costa, idade 13, nu’udár oan husi Agostinho informa antes ne’e eskola iha Ensinu Báziku Filiál Terseiru Siklu Maluru tuur ona iha banku klase désimu anu, maibé tenke sai husi eskola tanba família laiha finanseiru hodi responde ba nesesidade eskola nian.

“Ha’u la eskola tanba amaa-apaa nia kapasidade la to’o. Agora ajuda amaa-apaa buka osan mehi atu eskola fali,” Julião dehan.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!